MENÜÜ
Hea mikrokliima saab majas alguse korralikust ja toimivast õhuvahetusest ehk ventilatsioonist. Palkmaja on naturaalne ja tervislik, see on kõigile teada, kuid ebaselgus on ventilatsiooniga. Levinud müüt on see, et palkmaja ei vaja ventilatsiooni, kuna palkmaja „hingab“.
Tegelikult peetakse palkamaja „hingamise“ all silmas massiivse puitmaterjali võimet ümbritsevast keskkonnast niiskust siduda ja hiljem seda välja anda. See aitab mõnevõrra tasandada järske õhuniiskuse muutusi ja stabiliseerida õhuniiskust ruumides, kuid ei toimu õhuvahetust läbi palgi pinna selliselt, et seda saaks ventilatsiooniks nimetada.
Õhuvahetus peab olema tagatud ka palkmajas.
Palkmajad on juhul, kui need on ehitatud kvaliteetselt, korralikult õhutihedad. Maja õhutihedust on vajalik ennekõike selleks, et maja oleks energiasäästlik ja ei oleks lekkekohti, kust soojus pääseks majast välja mõne prao või ebapiisava tihenduse tõttu.
Finnlog majade eeliseks on liimpuitpalk, mille puhul on vajumised seintes minimaalsed ning välisseinakonstruktsioonide õhupidavus on püsiv ka aastate pärast.
Ventilatsioonilahendused palkmajas ei erine teistest majadest. Palkmajades võimalik kasutada loomulikku ventilatsiooni ja sundventilatsiooni ning nende kombinatsioone.
Loomuliku ventilatsiooni (nimetatakse ka väljatõmbeventilatsiooniks) puhul tehakse värske õhu klapid välisseina. Õhurõhu erinevuste tõttu liigub väljast õhk ruumidesse ja niisketest ruumidest sundventilatsiooniga või näiteks küttekollete korstnate kaudu välja.
Loomuliku ventilatsiooni puhul kaasnevad sellega väiksemad hooldustööd, värske õhu klappide filtreid tuleb puhastada või vahetada aastas soovitavalt paar – kolm korda. Samas ei ole loomuliku ventilatsiooni puhul õhuhulga kontrollitav reguleerimine üldjuhul võimalik ja seetõttu läheb ka rohkem soojust õhuvahetuse käigus majast välja. Võimalik kombineeritud lahendus on selline, et väljatõmbeventilatsiooni käigus majast väljamineva soojust kasutada osaliselt ära küttesüsteemi- või tarbevee soojendamiseks.
Sundventilatsiooni peamiseks eeliseks on see, et kogu õhuvahetus majas on täpselt kontrollitav ja seadistatav. Kaasaegsed sundventilatsiooniagregaadid on kõrge soojustagastusega ehk väljamineva sooja õhuga soojendatakse sissetulevat külma õhku suure kasuteguriga. Seetõttu võimaldab energiasäästlik ventilatsioonisüsteem hoida kokku maja kütteenergiat.
Sundventilatsiooni miinuseks on suurem hooldusvajadus torustike puhastamisel, filtrite vahetamisel ja ventilatsiooniseadme kontrollimisel ning sundventilatsioonilahenduse väljaehitamine on ka oluliselt kallim kui loomulikul ventilatsioonil. Sundventilatsioon vajab ka väga head projekteerimist ja seda tuleks teha varakult maja projekteerimise faasis, et kõik vajalikud torud saaks mõistlikult paigaldatud ja oleks võimalik leida optimaalne lahendus. Näiteks varakult ventilatsioonisüsteemi projekteerides saab paremini arvesse võtta lagede vajaliku kõrguse, et ventilatsioonitorud ära mahuksid.
Sundventilatsiooniga muutub majas mõnevõrra õhk kuivemaks ja võib vajada ka niisutussüsteemi, näiteks juhul, kui pere puhkuse ajal maja pikemaks ajaks tühjaks jääb ja söögitegemisega ja pesemisega kaasnevat niiskust ruumidesse ei jõua.
Õhu kvaliteet ruumides on väga oluline, sest see mõjutab meie tervist ja enesetunnet. Soovitav on oma maja ventilatsioonilahendusele varakult mõelda ja mitte jätta maja ventilatsioonilahenduse otsust tegemata!