MENÜÜ
CLT-ELEMENTMAJA VUNDAMENT
Elumajade ja suvilate ehitamisel kasutatakse enamasti plaat-, lint- või vaivundamenti. Vundamendi tüübi valikul lähtutakse visuaalsel vaatlusel või geodeetilistel uuringutel saadud tulemustest. Pärast pinnase kandevõime arvutusi saab alustada pinnasele sobiva vundamendi projekteerimist.
VUNDAMENDI RAJAMINE ALGAB PINNASE UURIMISEST
Eestis esineb põhiliselt savi-, liiv-, moreen- ja paepinnast. Kõikide pinnasetüüpide puhul tuleb eraldi hinnata eri kihte ja nende paksust.
Valdavalt rannikul esinevat liivpinnast loetakse ehituse seisukohalt parimaks, tulenevalt tema väga heast niiskuse ja vee dreenimise omadusest. Liivpinnast on tööde käigus lihtne teisaldada, samuti saab seda tagasitäitetööde käigus taaskasutada, mis võimaldab olulist rahalist kokkuhoidu.
Suures osas Eestist leidub pae- ja moreenpinnast.
Paepinnas on iseenesest hea stabiilne alus vundamendi rajamiseks. Probleeme võib tekkida kõrge veetaseme puhul vundamendi ümbrusest liigniiskuse ärajuhtimisega, kuna paemassiivid kipuvad olema tasapinnalised.
Moreenpinnast võib lugeda ka segapinnaseks. Selles leidub tavaliselt nii savi kui ka liiva. Siin omab olulist rolli moreenis sisalduva savi ja liiva suhe. Suure savi osakaalu puhul ei ole selline pinnas vundamendi ehitamiseks kõige parem variant. Savi ise on vesiliiva kõrval üks ebastabiilsemaid pinnasetüüpe. Savipinnast esineb kõige rohkem jõgede kallastel ning pehmetel puisniitudel, kuhu kiire arendustegevuse käigus on rajatud Eestis ka nii mõnigi elurajoon.
KÕIGE LEVINUM ON LINTVUNDAMENT
Finnlog kasutab oma majade ehitamisel kõige enam lintvundamenti. Seda eeskätt väiksemate kulude ja lühema ehitusaja tõttu. Lintvundamendi puhul rajatakse pärast kaevetöid ja pinnase tihendamist kandvate seinte alla raudbetoonist taldmik. Taldmiku peale laotakse vastavalt määratud soklikõrgusele ja kaevesügavusele üldjuhul kolm või enam rida Fibo plokke. Sisemine osa vundamendisoklist soojustatakse 100 mm vahtpolüstüreeniga ja täidetakse liivaga. Liiva tihendamise järel paigaldatakse kommunikatsioonid ja põrandaalune 150 mm soojustus. Pärast armatuuri, põranda küttetorude või küttekaablite paigaldamist valatakse kõige peale 100 mm paksune raudbetoonist plaat.
Monoliitse plaatvundamendi eelis on suur kandevõime, mistõttu kasutatakse seda liiki vundamenti ebastabiilsete savist või vesiliivast pinnaste puhul. Plaatvundamendi rajamisel kooritakse maha maapinna pealmine huumuskiht, tehakse liivast alus ja antakse vastavalt kõrgusmärkidele kõrgus maapinnast. Seejärel ümbritsetakse tihendatud liiv vahtpolüstüreeniga, kaetakse see tugeva hüdroisolatsioonkilega ja paigaldatakse kommunikatsioonid. Pärast saalungite ehitust ja armatuuri sidumist valatakse kogu ettevalmistatud konstruktsioon betooni.
Vaivundamendi ehitus tuleb kõne alla samuti ebastabiilse pinnase puhul. Kui tuleb valida plaat- või vaivundamendi vahel, saavad määravaks ehituskulud. Kui betoonisõlm on liiga kaugel või ligipääs objektile raskendatud, siis sobib pigem vaivundament. Vastupidises olukorras osutub otstarbekamaks ilmselt plaatvundament.