Arhitekt Mikki Ristola selgitab, kuidas ehitusviis kujundab puitmaja arhitektuuri

Kui kodu ehitusmaterjaliks valitakse puit, tekib järgmine oluline küsimus: millisel viisil sellest ehitada? Kas eelistada CLT-elementmaja või traditsioonilisemat palkkonstruktsiooni? Mõlemad kuuluvad massiivpuidust ehituslahenduste hulka, kuid nende konstruktiivsed erinevused mõjutavad oluliselt hoone arhitektuuri, ruumilahendust, ehitusprotsessi ja siseruumide üldilmet.

Soome arhitekti Mikki Ristola ja arhitektuuribüroo AOR Arkkitehdit projektid näitavad, kuidas need erinevused praktikas avalduvad. CLT-ehitus põhineb suurtel, täpsete mõõtudega paneelelementidel. Palkmaja puhul moodustavad seinad aga omavahel seotud kandvaid konstruktsioone, mille ülesehitus mõjutab otseselt hoone arhitektuuri.

Küsimus ei ole selles, kumb materjal on tingimata parem. Oluline on mõista, milliseid võimalusi pakub kumbki ehitusviis ning kuidas valida lahendus, mis sobib kõige paremini tulevase kodu arhitektuuri ja elanike vajadustega.

CLT ja palk – kaks erinevat lähenemist massiivpuidust ehitamisele

Kuigi nii CLT kui ka palk kuuluvad massiivpuidust ehitusmaterjalide hulka, erinevad need kaks konstruktsioonilisest põhimõttest.

Ühel juhul moodustatakse hoone suurtest tehases valmistatud paneelidest, teisel juhul laotakse palkidest omavahel seotud kandvad seinad. See erinevus mõjutab juba esimesi arhitektuurseid otsuseid.

CLT – puidust alternatiiv betoonelementidele

CLT ehk ristkihtliimpuit (Cross Laminated Timber) on massiivpuidust paneelmaterjal, mille kihid on paigutatud üksteise suhtes risti. Selline ülesehitus annab paneelidele suure tugevuse ja mõõtmete stabiilsuse, võimaldades kasutada neid hoone kandvate seinte, vahelagede ja katuste konstruktsioonides.

CLT-elemendid valmistatakse tehases vastavalt konkreetse projekti mõõtmetele. Digitaalne projekteerimine ja CNC-töötlus võimaldavad juba tootmises täpselt ette valmistada akna- ja ukseavad, konstruktsioonide ühenduskohad ning tehnosüsteemide läbiviigud.

Ehitusplatsil toimub hoone püstitamine elementide kaupa, mis võimaldab kandekonstruktsiooni kiiresti ja süsteemselt kokku panna.

Mikki Ristola võrdleb CLT-d arhitektuursest vaatenurgast puidust alternatiiviga betoonelementidele. Teise näitena kirjeldab ta CLT-ehitust maketi kokkupanekuna, kus hoone moodustatakse omavahel ühendatavatest plaatjatest osadest.

See ei tähenda siiski, et CLT annaks arhitektile piiramatu kujundusvabaduse.

Elementide mõõtmed, transpordivõimalused, tõstetööd, ühendusdetailid ja tootmisseadmete töötlemisvõimalused seavad projekteerimisele omad tingimused. Neid tuleb arvestada juba arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel, mitte alles tehniliste tööjooniste koostamisel.

CLT sobib nii eramajade, avalike hoonete kui ka mitmekorruseliste ehitiste rajamiseks. See on sobiv valik projektides, kus soovitakse kasutada suure tehasevalmidusega konstruktsioone, kiiret paigaldust, suuri ühtlaseid puitpindu või paneelkonstruktsioonide pakutavat arhitektuurset paindlikkust.

Loe lähemalt, milliseid võimalusi pakuvad Finnlogi CLT-elementmajad.

Palkmaja – konstruktsioon, mis kujundab arhitektuuri

Palkmaja projekteerimisel ei saa iga seina käsitleda eraldiseisva elemendina, mille asukohta on võimalik ülejäänud konstruktsioonist sõltumatult muuta.

Palksein jätkub tavaliselt läbi nurgaliite järgmise seinana ning moodustab koos teiste seintega kandva terviku. Seetõttu on palkmaja ruumiplaneeringu puhul oluline arvestada omavahel seotud palkseinte süsteemiga.

Sama põhimõte mõjutab ka akende ja uste kavandamist. Avade asukohad, seinajoonte jätkuvus ning avade kõrgused palkridade suhtes tuleb lahendada terviklikult.

Palkkonstruktsioon mõjutab arhitektuuri üldjuhul tugevamalt kui CLT-paneelkonstruktsioon. Samas ei pea seda käsitlema piiranguna.

Vastupidi – järjestikused palkread, nähtavad liitekohad ning konstruktsiooni loogika annavad hoonele äratuntava rütmi, proportsioonid ja materjalitunnetuse.

Kaasaegne palkmaja ei pea seejuures välja nägema traditsioonilise palkhoonena. Tänapäevased konstruktsioonilahendused võimaldavad ühendada massiivpuidu iseloomu minimalistliku ja kaasaegse arhitektuuriga.

Heaks näiteks on Finnlogi nullnurgaga palkmaja, mille puhul palgiotsad ei ulatu hoone välisnurkadest välja. Selline nurgalahendus annab fassaadile puhtama ja rahulikuma joone, säilitades samal ajal palkmaja kandva konstruktsiooni ning naturaalse puidu olemuse.

Ka nullnurgaga palkmaja puhul tuleb konstruktsioonide liitekohad, akende ja uste paigutus ning seinte proportsioonid hoolikalt läbi mõelda juba projekteerimise alguses.

Nii saab traditsioonilise ehitusmaterjali võimalusi kasutada tänapäevase arhitektuuri loomisel.

CLT ja palkmaja peamised erinevused

Ehitusviis on osa arhitektuurist, mitte lihtsalt materjalivalik

Hea näide konstruktsioonisüsteemi ja arhitektuuri tihedast seosest on Soomes Petäjävesi vana kiriku külastuskeskuse projekt.

Esialgne arhitektuurne lahendus põhines CLT-elementidel ning keerukal, eri suundades kaldpindu kasutaval geomeetrial.

Projekti kavandamise ajal oli CLT Soomes veel suhteliselt uus ehitustehnoloogia. Digitaalse töötlemise ja tehases valmistatavate elementide võimalused mõjutasid otseselt ka hoone vormikeelt.

Projekteerimise käigus selgus siiski, et CLT-elementide töötlemine on kõige otstarbekam tasapinnaliselt. Iga ebatavaline kaldenurk või keeruline ruumiline vorm, mis esialgsel visandil võib tunduda lihtne, ei pruugi tootmises sama hõlpsasti teostatav olla.

Kui projekti eelarvet tuli hiljem märkimisväärselt vähendada, seisis arhitektide ees kaks võimalust: lihtsustada algset lahendust või projekteerida täiesti uus ja väiksem hoone.

CLT asendamine kergema puitkarkasskonstruktsiooniga oleks muutnud kogu hoone algset arhitektuurset põhimõtet.

Seetõttu ei otsustatud luua esialgsest projektist lihtsalt odavamat ja vähendatud versiooni. Selle asemel töötati välja uus ning lihtsam arhitektuurne lahendus.

CLT ei olnud algses projektis pelgalt tehniline materjalivalik, mida saaks hiljem mõne teise konstruktsiooniga asendada. See oli arhitektuuri üks lähtepunkte.

Kui konstruktsioonisüsteem muutus, tuli uuesti läbi mõelda ka hoone vorm, proportsioonid ja detailid.

Sama põhimõte kehtib eramaja planeerimisel. Kui kodu konstruktsioon valitakse alles pärast arhitektuurse lahenduse valmimist, võib selguda, et soovitud tulemuse saavutamine nõuab olulisi muudatusi.

Seetõttu tasub hoone arhitektuur ja ehitustehnoloogia läbi mõelda koos, juba planeerimise alguses.

Finnlogi ja Mikki Ristola koostöö – massiivpuidust kodud erinevate vajaduste jaoks

Mikki Ristola ja AOR Arkkitehdit on teinud koostööd Finnlogiga mitme omanäolise puitmaja loomisel. Need projektid näitavad, kuidas sama ehitusmaterjal võib pakkuda väga erinevaid arhitektuurseid võimalusi.

Kümme kohandatavat CLT- ja palkmaja tüüplahendust

2019.aastal töötas AOR Arkkitehdit Finnlogile välja kümnest kohandatavast CLT- ja palkmaja tüüplahendusest koosneva majamudelite valiku.

Nende aluseks olid eramajadele iseloomulikud ja äratuntavad põhivormid, mida täiendati erinevate fassaadiviimistluste, värvilahenduste ja katusekujudega.

Tüüplahenduste eesmärk oli pakkuda arhitektuursele planeerimisele läbiproovitud lähtekohta, säilitades samal ajal võimaluse kohandada iga maja konkreetse kliendi vajadustele.

Muuta sai nii fassaadi, ruumilahendust kui ka hoone üldist arhitektuurset ilmet.

Seega ei tähendanud tüüplahenduste kasutamine ühesuguste majade loomist, vaid võimalust ühendada väljatöötatud konstruktsioonipõhimõtted individuaalse arhitektuuriga.

Hetena – kaasaegne CLT-eramu privaatse sisehooviga

Üks Finnlogi majamudelitest valmis 2020. aastal Soomes toimunud Tuusula elamumessiks.

Tegemist on CLT-elementmajaga Hetena, mille arhitektuur on kaasaegne tõlgendus traditsioonilisest aatriummajast.

Väikese krundi ja visuaalselt mitmekesise ümbruse tõttu kujunes hoone keskseks ideeks privaatse sisehooviga maja.

Hoone on ümbritseva keskkonna suhtes osaliselt suletud, kuid avaneb suurte klaaspindade kaudu kaitstud sisehoovi poole.

L-kujuline peahoone ja selle vastasnurka paigutatud autovarjualune piiritlevad aatriumi. Varikatused seovad hoone eri osad ühtseks tervikuks ning säilitavad sisehoovi läbimõeldud ühenduse ülejäänud keskkonnaga.

Nii kujunes maja arhitektuur otseselt krundi eripära ja privaatsusvajaduse põhjal.

CLT-paneelid moodustavad välisseinte siseküljel kandva konstruktsiooni ning naturaalsed puitpinnad jäävad siseruumides nähtavale.

Kergemad siseseinad ehitati puitkarkasskonstruktsioonina, kuid viimistleti puitpaneelidega.

See võimaldas jätkata CLT-pindade materjalikeelt ka nendes ruumides, kus massiivpuitpaneeli kasutamine ei olnud konstruktiivselt vajalik.

Hetena on hea näide sellest, kuidas konstruktsioon, arhitektuur ja sisekujundus saavad moodustada ühtse terviku.

 

Villa Luella – isikupärane CLT-maja, mis peegeldab omanikku ennast

Soome jalatsidisainerile Minna Parikkale Inkoosse projekteeritud maja puhul oli kliendi isikupära oluline osa kogu arhitektuursest lähteülesandest.

Eesmärk oli luua mänguline, lõbus ja peaaegu koomiksilik hoone, mille kavandamises osales aktiivselt ka klient ise.

Hoone kõrgemale kahekorruselisele osale lisandub madalam tiib. Fassaadi iseloomustavad ümardatud vormid, mis korduvad räästastes, akende ülaservades, varikatustes ja laudise detailides.

Üleujutusohuga ehituskrundil tõsteti maja maapinnast kõrgemale.

Suured astmelised terrassid aitavad sobitada hoone kõrguste erinevused ümbritsevasse maastikku, ilma et selleks oleks vaja kasutada domineerivaid sokleid või ulatuslikke piirdeid.

Siseruumides väljenduvad omaniku valikud nii materjalides, eritellimusmööblis kui ka rohkearvulistes roosades detailides.

Selles majas ei tähenda puitarhitektuur tagasihoidlikku või traditsioonilist lahendust.

Hoone iseloomu kujundavad ehitusmaterjali kõrval ka asukoht ning selle elaniku isikupära.

Villa Luella näitab, et massiivpuidust maja võib olla sama eriline kui inimene, kelle jaoks see on loodud.

 

Puidu kasutusvõimalused ulatuvad eramajadest suurte avalike hooneteni

Ehitustegevuses kasutatakse märkimisväärses koguses materjale ning sellega kaasneb oluline keskkonnamõju.

Seetõttu suureneb puitehituse potentsiaalne mõju koos hoonete mõõtmetega.

Eramaja võib säilitada puittoodetesse seotud süsinikku aastakümnete jooksul. Kooli, kortermaja või mõne teise suure hoone puhul on kasutatava puidu kogus ja sellega seotud võimalik süsinikuvaru aga hoopis teises suurusjärgus.

Mikki Ristola hinnangul on arhitektil võimalik mõjutada ehitussektori arengut, pakkudes puitkonstruktsioone välja ka sellistes projektides, kus tellija ei ole seda otseselt nõudnud.

Ainuüksi arhitekti ettepanekust siiski ei piisa.

Puitehituse eesmärgid peavad säilima kogu projekti vältel – alates planeerimisest ja projekteerimisest kuni hankemenetluse ning ehitustöödeni.

Ristola kogemuses on esinenud olukordi, kus arhitektuurivõistluse võitnud puidust kandekonstruktsiooniga lahendus on ehitusprojekti edasistes etappides asendatud betoonkonstruktsiooniga.

Selle vältimiseks peab materjalivalik olema läbimõeldud osa kogu projektist.

CLT või palkmaja – kumb on parem valik?

CLT ja palgi vahel valimisel tuleb lähtuda hoone suurusest, ruumivajadusest, arhitektuursest eesmärgist ning tootmise ja ehitusprotsessi võimalustest.

CLT on sobiv valik, kui projekti keskmes on kiire elementide paigaldus, suur tehasevalmidus, plaatjad konstruktsioonid, suhteliselt paindlik vormikeel või mitmekorruseline ehitus.

CLT-d saab kasutada ka üksikute kandvate või jäigastavate elementidena, näiteks kandva siseseina või jäigastava seinapaneelina.

Palk on sobiv valik, kui soovitakse esile tuua massiivpuidu iseloomu, nähtavat konstruktsioonilist rütmi ja ehitusmaterjali selgelt tajutavat kohalolu.

Palk sobib lisaks eramajadele ka suurtesse avalikesse hoonetesse, kui ruumiplaneering, avad ja konstruktsioonide liitekohad kavandatakse vastavalt selle ehitusviisi eripärale.

Hübriidkonstruktsioon on sobiv lahendus, kui hoone eri osadel on erinevad nõuded sillete pikkusele, konstruktsioonikõrgusele, niiskuskindlusele või tuleohutusele.

Erinevate materjalide kombineerimine võimaldab jätta puidu nähtavale just sinna, kus see loob kõige suuremat arhitektuurset ja keskkondlikku väärtust.

Otsus CLT, palgi või hübriidkonstruktsiooni kasuks tuleks langetada enne, kui hoone põhiplaan, avad, konstruktsioonide liitekohad ja tehnosüsteemid lõplikult paika pannakse.

Nii saab valitud ehitusviisi omadusi kasutada arhitektuuri loomuliku osana, mitte käsitleda neid hiljem lahendamist vajavate piirangutena.

Korduma kippuvad küsimused CLT- ja palkmajade kohta

Kas CLT on parem ehitusmaterjal kui palk?

Mitte tingimata. CLT võimaldab kasutada suuri, tehases täpselt valmistatud paneelelemente ning pakub suhteliselt paindlikku projekteerimisloogikat.

Palkseinad moodustavad seevastu omavahel seotud kandvaid konstruktsioone ning annavad hoonele selgelt tajutava rütmi ja materjalilise iseloomu.

Sobiv valik sõltub konkreetse projekti ruumilistest, konstruktiivsetest ja arhitektuursetest eesmärkidest.

Milliste hoonete ehitamiseks CLT sobib?

CLT sobib eramajade, avalike hoonete ja kortermajade ehitamiseks ning seda saab kasutada ka üksikute kandvate või jäigastavate konstruktsioonielementidena.

Eriti hästi sobib CLT projektidesse, kus soovitakse suuri ja täpsete mõõtudega elemente, kiiret kandekonstruktsiooni paigaldust ning suurt tehasevalmidust.

Kas palkmaja võib olla mitmekorruseline?

Jah. Tuusulas asuv Monio on Soome esimene kolmekorruseline palkkool.

Mitmekorruselise palkhoone projekteerimisel tuleb arvestada konstruktsioonisüsteemi eripäradega, sealhulgas ruumiplaneeringu, avade, liitekohtade, hoone jäigastamise ning palkkonstruktsiooni vajumite kontrollimisega.

Suuremates hoonetes kasutatakse palki sageli ühe osana hübriidkonstruktsioonist.

Kas puitehitis on betoonehitisest kallim?

Mitte alati. Ehituse maksumust ei saa määrata üksnes kandekonstruktsiooni materjali põhjal.

Hinda mõjutavad muu hulgas hoone arhitektuurne vorm, konstruktsioonide silded, tuleohutuslahendused, tehasevalmiduse aste, materjalitarnijate võimalused ning ehitustööde ajakava.

Puit- ja betoonlahendusi tuleks võrrelda tervikliku ehitusprojekti ja hoone elutsükli alusel, mitte ainult ühe materjali ühikuhinna järgi.

Miks kasutatakse puitmajades ka betooni ja terast?

Erinevatel ehitusmaterjalidel on erinevad tugevused ja kasutusvõimalused.

Betoon sobib näiteks maa-aluste ruumide, varjendite ja teatud tuleohutusnõuetega konstruktsioonide rajamiseks.

Teras võib omakorda võimaldada suuri sildeid või väiksemat konstruktsioonikõrgust.

Hübriidkonstruktsioon aitab kasutada puitu tõhusalt ning säilitada nähtavaid puitpindu just nendes kohtades, kus need annavad arhitektuurile kõige rohkem väärtust.

Kuidas toimib puitehitis süsinikuvaruna?

Kasvav puu seob atmosfäärist süsinikdioksiidi ning osa selles sisalduvast süsinikust säilib ka puidust valmistatud ehitustoodetes kogu nende kasutusaja jooksul.

Seetõttu toimib pika kasutuseaga puitehitis süsinikuvaruna.

Puidu kasutamise tegelik kliimamõju sõltub siiski ka metsamajandusest, materjalide tootmisest ja transpordist, ehituse materjalitõhususest, hoone kasutuseast ning sellest, kuidas puidust ehitusosi pärast nende kasutuse lõppu edasi kasutatakse.

Loome Sulle kodu, mille iga detail on läbimõeldud

CLT ja palk pakuvad erinevaid võimalusi, kuid mõlema puhul algab hea arhitektuur inimese vajadustest, krundi eripärast ja terviklikust nägemusest.

Finnlogis ühendame arhitektuurse vabaduse, massiivpuidu võimalused ja enam kui 23 aasta pikkuse ehituskogemuse, et luua kodusid, mille väärtus kestab läbi aastate.

Iga kodu on omanäoline ning väärib lahendust, mis lähtub selle tulevaste elanike soovidest.

Kas planeerid oma kodu ehitamist? Võta Finnlogiga ühendust ning leiame koos Sinu soovidele sobiva arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse.