MENÜÜ
Kui plaanid oma kodu ehitamist, oled tõenäoliselt kokku puutunud mõistetega A-energiaklass, energiamärgis ja liginullenergiahoone. Mida need tegelikult tähendavad ning kuidas mõjutavad maja arhitektuuri, ehitusmaterjalide ja tehnosüsteemide valikut?
Alates 2020. aastast peavad uued Eestis ehitatavad elamud üldjuhul vastama liginullenergiahoone nõuetele. Energiasäästlikkus ei ole seega enam ainult majaomaniku eelistus, vaid osa ehitamisele kehtestatud nõuetest.
Hea uudis on see, et energiatõhus kodu ei eelda kindlat seinamaterjali ega ühesugust arhitektuuri. Nõuetele saab vastata nii liimpalkmaja, CLT-elementmaja kui ka teiste ehitustehnoloogiate puhul. Oluline on projekteerida hoone terviklikult.
Vaatame lähemalt, millised energiatõhususe nõuded kehtivad 2026. aastal ja mida peaksid teadma enne kodu projekteerimise alustamist.
Millised energiatõhususe nõuded kehtivad uutele eramajadele 2026. aastal?
Eestis kehtestab hoonete energiatõhususe miinimumnõuded vastav määrus, mille uusim redaktsioon jõustus 1. septembril 2026.
Uue eramu ehitamisel on üldine eesmärk saavutada liginullenergiahoone energiatõhusus ehk A-energiaklassi tase. Teatud tehniliselt või majanduslikult põhjendatud juhtudel näeb määrus ette erisused.
Energiatõhususe hindamisel kasutatakse energiatõhususarvu ehk ETA-d. See näitab hoone arvutuslikku, standardse kasutuse põhjal hinnatud kaalutud energiakasutust aastas ühe ruutmeetri kohta.
2026. aastal kehtivad uutele väikeelamutele järgmised A-energiaklassi piirmäärad:
|
Eramu suurus |
A-klassi ETA ülempiir |
|---|---|
| Alla 120 m² | 135 kWh/(m²·a) |
| 120–220 m² | 120 kWh/(m²·a) |
| Üle 220 m² | 100 kWh/(m²·a) |
Pindala arvestamisel kasutatakse määruses määratletud toatemperatuuriga pinda.
Need väärtused ei tähenda, et maja tarbiks täpselt nii palju ostetavat elektrienergiat. Energiatõhususarv on kaalutud arvutuslik näitaja, milles arvestatakse ka kasutatavaid energiaallikaid ja tehnosüsteeme.
Lisaks on määruses eraldi piirväärtused juhuks, kui hoone energiabilansis ei arvestata kohapeal toodetud taastuvelektrit.
Kehtivate nõuetega saab tutvuda Riigi Teataja määruses „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Mis on A-energiaklass ja mida näitab energiamärgis?
Energiamärgis annab ülevaate hoone energiatõhususest. Eestis kasutatakse alates 2025. aasta muudatustest energiaklasside skaalat A-st G-ni, millest A tähistab kõige energiatõhusamat taset.
Samas on oluline eristada arvutuslikku ja tegelikul tarbimisel põhinevat energiamärgist.
Arvutuslik energiamärgis ehk ETA koostatakse projekteeritavale hoonele. See näitab, millise energiatõhususe peaks maja saavutama kavandatud konstruktsioonide ja tehnosüsteemidega tavapäraste kasutustingimuste korral.
Tegelikul tarbimisel põhinev energiamärgis ehk KEK koostatakse olemasolevale hoonele energiatarbimise andmete alusel.
Need kaks tulemust ei pruugi olla samasugused.
Näiteks mõjutavad tegelikku energiakulu elanike arv, soovitud toatemperatuur, sooja vee tarbimine ja igapäevased harjumused. Samuti võivad aastati erineda ilmastikutingimused.
Seega ei tähenda A-energiaklass automaatselt kindlat elektriarvet. Küll aga annab see olulist teavet hoone arvutusliku energiatõhususe kohta.
Millest sõltub uue maja energiatõhusus?
Üks levinud arusaam on, et maja energiatõhususe määrab peamiselt seinte paksus või kasutatav ehitusmaterjal.
Tegelikkuses on maja energiatõhusus palju terviklikum küsimus.
Olulisemad mõjutajad on:
- Välispiirded ja õhupidavus. Korralikult soojustatud katus, põrand ja läbimõeldud seinakonstruktsioonid aitavad vähendada soojuskadu. Sama oluline on konstruktsioonide ühenduskohtade õhupidavus.
- Aknad ja arhitektuur. Klaaspindade suurus, paiknemine ja varjestus mõjutavad nii talvist soojusvajadust kui ka suvist ülekuumenemise riski.
- Ventilatsioon. Soojustagastusega ventilatsioon aitab tagada vajaliku õhuvahetuse, vähendades samal ajal õhu soojendamiseks kuluvat energiat.
- Küttesüsteem. Näiteks soojuspumba kasutamine võimaldab toota vajalikku soojusenergiat tõhusamalt kui otsene elektriküte.
- Kohalik taastuvenergia. Päikesepaneelid võimaldavad vähendada võrgust ostetava elektrienergia kogust ning mõjutavad hoone arvutuslikku energiabilanssi.
Kõige parema tulemuse saavutamiseks tuleb neid lahendusi käsitleda koos.
Seetõttu on energiatõhusus osa arhitektuursest planeerimisest juba enne, kui ehitusprojekt lõplikult valmis saab.
Kas A-energiaklassi saavutamiseks on päikesepaneelid kohustuslikud?
Päikesepaneelid on üks võimalus parandada hoone energiabilanssi, kuid nende paigaldamise nõuded ei ole kõikides olukordades ühesugused.
Kehtiva määruse kohaselt tuleb liginullenergiahoone energiatõhususe saavutamiseks vajalik päikeseelektrisüsteem paigaldada juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav.
Kui täieliku süsteemi rajamine ei ole põhjendatud või võimalik, hinnatakse osalise süsteemi kasutamise võimalust.
Kui päikeseelektrisüsteemi paigaldamine ei ole nõutud tingimustel teostatav või põhjendatud, võib hoone vastata eraldi kehtestatud energiatõhususarvu piirväärtustele ilma kohapeal toodetud taastuvelektrit arvestamata.
Näiteks võivad sellised olukorrad tekkida siis, kui katuse asend või varjestus ei võimalda piisavat elektritootmist.
Oluline on, et vastava erisuse kasutamine oleks projektis põhjendatud ja dokumenteeritud.
Seetõttu ei tasu maja arhitektuuri kujundamisel lähtuda ainult soovist saavutada energiaklass päikesepaneelide abil. Eelkõige peaks hoone ise olema energiatõhus.
Kas liimpalkmaja või CLT-elementmaja saab saavutada A-energiaklassi?
Jah. Massiivpuidust ehitamine ei välista kõrge energiatõhususe saavutamist.
Finnlogi kaks peamist ehituslahendust – liimpalkmaja ja CLT-elementmaja – lähtuvad erinevatest konstruktsioonipõhimõtetest, kuid mõlema puhul saab energiatõhusust kavandada tervikliku projekti osana.
Liimpalkmaja energiatõhusus
Liimpalkmaja puhul moodustab massiivpuit hoone kandva seinakonstruktsiooni.
Hoone energiatõhususe kavandamisel arvestatakse lisaks palkseina omadustele ka katuse, põranda, akende, ventilatsiooni ja küttesüsteemiga.
Palkmaja juures on oluline konstruktsioonide liitekohtade täpne projekteerimine ning kvaliteetne paigaldus. Need aitavad tagada välispiirete õhupidavuse ja pikaajalise toimivuse.
Liimpuit võimaldab luua ka omanäolise sisekliima ja arhitektuuriga kodusid, kus naturaalne massiivpuit jääb nähtavale nii sise- kui ka välispindadel.
CLT-elementmaja energiatõhusus
CLT-elementmaja kandva konstruktsiooni moodustavad ristkihtliimpuidust paneelid, millele lisatakse soojustus ja vajalikud välisseinakihid.
Selline lahendus võimaldab kombineerida massiivpuidu omadusi tõhusa soojustusega ning kavandada erinevate arhitektuursete lahendustega kodusid.
CLT-elementmaja puhul saab konstruktsioonide soojapidavust kujundada vastavalt konkreetse projekti eesmärkidele.
Loe lähemalt Finnlogi CLT-elementmajade kohta.
Millised energiatõhususe erisused kehtivad palkmajadele?
Eesti energiatõhususe miinimumnõuetes arvestatakse teatud palkehitiste konstruktiivsete eripäradega.
Määruse § 7 kohaselt võib vähemalt 180 mm läbimõõduga soojustamata palkidest välisseinaga hoone puhul rakenduda eraldi piirväärtus, kui kogu hoone välisseinatarind vastab kehtestatud tingimustele.
Masintoodetud palkehitise puhul rakendatakse energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,2 ning käsitööna valmistatud palkehitise puhul tegurit 1,25.
See tähendab, et vastavatele tingimustele vastava palkehitise puhul on lubatud arvutusliku energiatõhususarvu piirväärtus kõrgem.
Oluline on rõhutada, et tegemist on ehitusnõuete erisusega, mitte tõendiga suuremast tegelikust energiatarbimisest.
Erisust ei saa automaatselt rakendada kõikidele liimpalkmajadele. Selle kohaldumist tuleb kontrollida konkreetse hoone konstruktsiooni ja projekti põhjal.
Millal tuleb uuele majale energiamärgis koostada?
Uue maja energiatõhusust tuleb hinnata juba projekteerimise käigus.
Energiaarvutus ja sellele tuginev energiamärgis on osa nõuetele vastavuse tõendamisest ehitusloa või ehitusteatise menetluses.
Kui ehitamise käigus muudetakse konstruktsioone või tehnosüsteeme, tuleb hinnata ka nende muudatuste mõju energiatõhususele.
Valminud hoone nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse tegelikult teostatud lahendustest ning vajaduse korral mõõdetud õhupidavusest.
Arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat alates kasutusloa väljastamisest. Olemasoleva hoone tegelikul tarbimisel põhinev energiamärgis kehtib üldjuhul kümme aastat.
Energiamärgised väljastatakse ehitisregistri kaudu.
Korduma kippuvad küsimused maja energiatõhususe kohta
Kas 2026. aastal peab uus eramaja olema A-energiaklassis?
Üldjuhul tuleb uue eramu projekteerimisel lähtuda liginullenergiahoone nõuetest ehk A-klassi tasemest. Teatud olukordades, näiteks kui vajaliku päikeseelektrisüsteemi paigaldamine pole põhjendatud või teostatav, võivad rakenduda eraldi piirväärtused.
Kas A-energiaklass tähendab, et maja küttearved on väga väikesed?
Mitte tingimata. Energiaklass kirjeldab hoone kaalutud energiatõhusust kindlaksmääratud tingimustel. Tegelik küttearve sõltub muu hulgas energia hinnast, elanike harjumustest ja kasutatavast küttesüsteemist.
Kas palkmaja võib saada A-energiaklassi?
Jah. Palkmaja energiatõhusus sõltub kogu hoone konstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest. Konkreetse energiaklassi saavutamist tuleb kontrollida energiaarvutusega.
Kas 2026. aastal võib maja ehitada ilma päikesepaneelideta?
Teatud tingimustel jah. Kehtiv määrus näeb ette erisused juhtudeks, kus päikeseelektrisüsteemi kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Seda tuleb tõendada projekti energiatõhususe osas.
Energiatõhus kodu algab läbimõeldud planeerimisest
Kodu energiatõhusus ei ole ainult seadusest tulenev kohustus. See on oluline osa pikaajalisest elumugavusest, ehituskvaliteedist ja hoone ülalpidamiskuludest.
Finnlogis ühendame enam kui 23 aasta pikkuse massiivpuidust ehitamise kogemuse individuaalse arhitektuuri ning kaasaegsete tehniliste lahendustega.
Meie eesmärk on luua kodusid, kus arhitektuur, materjalide kvaliteet ja energiatõhusus moodustavad läbimõeldud terviku.
Kas planeerid liimpalk- või CLT-elementmaja ehitamist? Võta Finnlogiga ühendust ning aitame leida Sinu tulevase kodu jaoks sobiva arhitektuurse ja tehnilise lahenduse.
