Soe ja hubane palkmaja - Finnlog

Soe ja hubane palkmaja

 

Mõnikord kiputakse ennatlikult arvama, et palkmaja ei pea hästi sooja. Selline arvamus on ekslik, sest tänaseks on palkmajade ehituskunst suuresti muutunud ja arenenud. Sellest, missugused tegurid mõjutavad hoone soojapidavust ja kuidas on tänapäevased palkmajad muudetud energiatõhusaks, oskab täpsemalt rääkida Finnlog Group OÜ tegevjuht Alar Anton. „Esmalt tuleb selgeks teha see, et maja välispiirete soojapidavusest tuleb rääkida tervikuna: arvesse tuleb võtta nii seinu, aknaid, uksi, põrandaid kui ka katust. Meie majade puhul moodustab palkseinte pind keskmiselt 20-25% välispiirete kogupinnast, seega hoone kui terviku soojapidavusest rääkides ei mängi seinte soojapidavus üksi nii suurt rolli kui arvatakse. Väga palju sõltub sellest kui kvaliteetsed ja soojapidavad aknad ja uksed hoonele valitakse ning kuidas on soojustatud 1. korruse põrand ning katus. Kui teha seinad hästi soojaks, aga katus jätta korralikult soojustamata, siis on ikka külm,“ tõdeb Alar Anton. Pealegi on tänapäevane palkmajade valmistustehnoloogia suuri samme edasi astunud – erinevate arvutuste ja katsetega on seinad muudetud üha soojapidavamaks ja kvaliteetsemaks.

Teiseks mängivad maja energiatõhususe juures järjest suuremat rolli küttesüsteem ning selle energiakandja ja see kuidas hoonet ventileeritakse ning kas selle käigus toimub soojustagastus. Kõik need aspektid koos mõjutavad otseselt küttekulusid. „Rääkides hoone energiamärgisest, siis erinevatel energiakandjatel on omad kaalumistegurid, mida kasutatakse energiamärgise arvutamisel: näiteks elektrikütte puhul on kaalumistegur 1,5, samas taastuvtoormel põhineva kütuse puhul on kaalumisteguriks 0,75. Tänapäeval kujunevad siiski kõige tõhusamateks küttesüsteemideks erinevad soojuspumpadel põhinevad lahendused, mis näiteks erinevalt elektriradiaatoritest suudavad sama ostetud energiahulgaga toota kordades rohkem soojusenergiat. Pole mõtet pöörata liigset tähelepanu ainult seinte soojustamisele, sest ebatõhusa küttesüsteemi tõttu jääks energiakulu endiselt suureks. Seepärast on oluline, et vaadataks maja tervikuna, mitte ei pöörataks tähelepanu ainult ühele detailile,“ nendib ta.

Tänapäeva hoonetes on sundventilatsioonisüsteemidel aina suurem osakaal. „Majas kus töötab väljatõmbeventilatsioon tekib alati kerge alarõhk – väljatõmmatava õhu asemele peab majja pääsema uus värske õhk. Kust see õhk tuleb?. Kui värske õhk tuleb peale ventilatsioonisüsteemist, milles on soojusvaheti, toimub soojustagastus – piltlikult öeldes väljatõmmatavalt heitõhult võetakse selle soojus ning antakse see sissetulevale külmale värskele õhule, ehk juba ruumis olev soojus kasutakse mingis ulatuses uuesti ära värske õhu soojendamiseks. Teine võimalus on, et värske õhk tuleb majja läbi nn värskeõhuklappide, kuid sellisel juhul soojustagastust ei toimu ning külma välisõhu soojendamiseks kulub rohkem kütteenergiat. Kõige halvem variant on see kui õhku pääseb majja läbi välispiirde tingituna selle ebatihedusest. Kui õhk pääseb majja läbi konstruktsiooni, tähendab see reeglina ka seda, et siseruumis tekkiv niiskus pääseb konstruktsiooni halvendades nii selle soojuspidavust,“ selgitab Finnlogi tegevjuht.

„Siit tulevadki veel kaks suuremat aspekti, mida hoone soojapidavuse puhul jälgitakse – need on välispiirete õhutihedus ning külmasillad. Õhutihedust iseloomustab õhuvahetuskordaja. Siseruumides tekitatakse 1 Pa rõhuvahe võrreldes välistingimustega ning mõõdetakse mitu korda hoones tunni aja jooksul õhk vahetub. Euroopas on uute ehitiste puhul seatud normiks 3 korda tunnis kuid Finnlog on tänu järjepidevale tööle saavutanud keskmiseks tulemuseks ca 1,5 korda tunnis, mis on puitmajade puhul väga hea näitaja, näiteks paljudel vanadel hoonetel võib see näitaja olla isegi 10 või rohkem korda tunnis,“ nendib Alar Anton.

Võimalike külmasildade paiknemine tehakse kindlaks termokaameraga, mis on tänapäeval järjest rohkem populaarsust kogumas. Selliselt leiab lihtsalt üles probleemsed kohad ning saab juba varakult enne siseviimistluse tegemist probleemi kõrvaldada. Finnlog on enda ehitatud majades termograafeerimist teinud juba pea 7 aastat.Samuti on kogu selle aja jooksul Finnlog teinud koostööd erinevate oma ala spetsialistidega, kes seda teemat sügavuti mõistavad.“Me oleme palju palkhoone soojapidavuse kohta uurinud, teinud katseid ja teinud koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooliga ning tunnustatud ehitusfüüsikute Mart ja Endel Jõgiojaga,“ selgitab Alar Anton Finnlogi majade soojapidavuse head taset. Viimase 7 aasta jooksul on Finnlog väga palju enda protsesse muutnud, et saavutada enda palkmajadel hea soojapidavus, õhutihedus ja seeläbi energiatõhusus. „Areng on oluline. Töötame selle nimel, et kummutada väärarusaamad palkmajast kui külmast majast. Iga planeeritava maja puhul teeme projekteerimise faasis energiatõhususe arvutused, väljastame energiamärgise ning seejärel ehitame maja, mis peab hästi sooja ja on energiatõhus, seda nii arvutuste kohaselt kui ka reaalselt. Selleks tuleb lihtsalt natuke vaeva näha ja erinevatele aspektidele mõelda.“

Ilmumisandmed:
Interjöör (2011)