MENÜÜ
Eelprojekt on vähim lubatud projekteerimise staadium, mis võimaldab ehitusluba taotleda. Arusaadavalt juhinduvad suurem osa eramajade tellijaid just eelprojektist. Milleks kulutada põhiprojektile või tööprojektile ja eritööde projektidele, kui saab hakkama eelprojektiga? Samas kaasnevad eelprojektiga mitmed riskid, mida peab iga tellija eelnevalt arvestama.
Kõige lihtsamalt öeldes, pole eelprojekti detailsus ehitamiseks ja ka mitte hinnapakkumise koostamiseks piisav. Vaatame lähemalt tüüpilisemaid probleeme, mis eelprojektiga tekivad.
Konstruktiivsed sõlmed puuduvad
Eelprojektis ei kajastata üldjuhul sõlmede lahendusi. Näiteks ei ole eelprojektis enamasti ära toodud vundamendi armeerimislahendust, hoone karbi konstruktiivseid sõlmi ja kandekonstruktsioonide lahendusi. Kohtab lahendusi, kus arhitektuurse ilme säilitamiseks, on kandev tala viidud aknaava keskele või pikem tala on projektis jäetud üldse toetamata.
Sellistel juhtudel peab ehitaja omalt poolt konstruktiivse lahenduse välja mõtlema või tellima projekteerijalt läbiarvutatud lahenduse ja alles seejärel saab ehitaja tööd teostama asuda. Sageli pole ehitaja hinnapakkumise staadiumis projekti väga põhjalikult läbi töötanud ning konstruktiivsed puudused avastatakse tööde käigus. See seab olulised riskid projekti eelarvele ja mõnikord ei pääse ka projekti muutmisest. Näiteks võib tööde käigus tekkida vajadus aknaavade suuruse muutmiseks, täiendavate tugipostide või talade kasutamiseks. See kõik võib ohtu seada tellija poolt soovitud arhitektuurse ilme säilimise, lisaks seab riskid kavandatud ehituseelarves ja ajaplaanis püsimisele.
Eritööd
Eritööde puhul nagu vesi, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon ja elektri- ning nõrkvoolutööd esineb samuti mitmeid riske, kui lähtuda ainult eelprojektist.
Mõned sagedasemad probleemid kui eriprojekte ei koostata.
- Eelprojektis ei määrata ära kommunikatsioonipüstikute asukohti ja neid hiljem ehitusetapi käigus ruumiplaani paigutades, ei pruugi need minna kooskõlla soovitud sisekujunduse või tellija soovidega.
- Unustatakse kastmiskraanid paigaldada, kuna neid eelprojektis ei ole näidatud.
- Unustatakse tegemata põrandatrapp sauna või tehnilisse ruumi põrandasse.
- Unustatakse paigaldada enne betoonivalu põrandakütte andur niiskete ruumide põrandasse.
- Unustatakse paigaldada põrandakütte kontuuride hülsstorud vajalikesse kohtadesse.
- Määratakse käigu pealt elektripistikute ja -lülitite asukohad ning sageli tehakse seda kiirustades ja unustatakse mõnda vajalikku kohta kaabel viimata, mis hiljem nõuab lisatööd.
- Unustatakse ära, et ka värava tsooni vajalik viia elektrikaabeldus värava automaatikale, värava uksekellale või näiteks ka teede ja platside valgustuseks.
- Ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisel võib selguda, et tuleb ehitada lae nurkadesse karbikud või tuua lage allapoole, et ventilatsioonitorud ära mahuksid. Läbimõeldud projekteerimisega on võimalik ventilatsioonitorustiku paigaldust optimeerida ja vähem inetuid karbikuid lae alla jätta.
Teostatud eritööd fikseeritakse hiljem küll teostusjoonistena, kuid need tehakse tagantjärgi juba väljaehitatud lahenduse põhjal ning ei hoia ära võimalikke projekteerimisriske ning seetõttu on igal juhul soovitav eritööde projektid lasta eelnevalt koostada. Eritööde projektid aitavad maandada riske, et kõik tehnosüsteemid töötavad korrektselt ja tagavad maja kasutamise soovitud mugavuse ning turvalisuse.