fbpx

Hingega kodu

Peamine, mida inimene elus püsimiseks vajab on värske õhk, puhas vesi ning toit, aga ka kodutunne on tähtsal kohal. Olete ehk märganud, et palkmajas on mõnus ja hubane tunne. Selles looduslähedases keskkonnas on oma hing ja hõng.

Elukvaliteet kujuneb keskkonna mõjul, kus kodul on väga oluline roll. Öeldakse, et mu kodu on mu kindlus. Inimesed tahavad ikka rajada kodu, mis oleks perele turvaline ning meeldiv elukeskkond terveks eluks. Ehitusmaterjalide valikuid maja ehitamiseks on palju. Palkmaja kasuks otsustamine tähendab kauakestvat ja looduslähedast elukeskkonda, mis loob eeldused paremale elukvaliteedile ja harmooniale. Puit oma kordumatus ilus on eksklusiivne ehitusmaterjal, mis eristub omanäolisusega tavalisest masstoodangust. Puitu tuntakse ehitusmaterjalina juba aastatuhandeid. Üha tehislikumaks muutuvas maailmas pakub palkmaja loomulikku ja tervislikku elukeskkonda.

Palkmaja on ka üks ökoloogilistest ehitusmaterjalidest, sest puu on taastuv loodusressurss ning sellest ei eraldu keskkonda saastavaid ülejääke.

Kauakestev kindel kvaliteet

Maja ehitamine algab planeerimisest. Finnlog pakub oma klientidele asjatundlikku abi leidmaks optimaalsemat ja parimat lahendust. Tellija soovil tehakse eriprojekte või kasutatakse alusena tüüpmudeleid muutes neid vastavalt tellija vajadustele. Nii muutubki hea projekt ja kvaliteetne materjal unistuste koduks asjatundlike ehitajate kaasabil.

Projekteerimine koos ehitajaga on kasulik nii tellijale kui ka ehitajale, sest kogu lahendus ideest kuni teostuseni tuleb ühe ettevõtte poolt, kes võtab ka vastutuse.

Selle teenuse alla kuulub ka kogu ehitise projektdokumentatsiooni koostamine erinevate ametkondade tarvis (ehitusluba, kasutusluba) ning ehitamisel kasutatavate tehniliste tööjooniste koostamine.

Innovaatilisus, järjepidevad investeeringud tootearendusse ning erapooletu riiklik järelevalve tagavad Finnlogi majade ühtlaselt kõrge kvaliteedi.

Kõrge kvaliteet algab materjali valikust. Palkseinte toormaterjaliks on parimad Kesk-Soome piirkonnas kasvavad männid ja kuused. Sealse metsa ühtlased kasvutingimused panevad aluse stabiilsele ja kestvale materjalile. Palkide valmistamisel kasutatakse nii kuuse- kui männipuitu. Neist saab kvaliteetsed palgid, mil ei ole neil hinnaerinevust. Kuusepalgid on heledamad ja väiksemate okstega, männipalgid tumedamad ja suuremate oksakohtadega.

Kui tavaline palk on ühes tükis, siis liimpalk on kokku liimitud kuuest puitlamellist nii, et puu süda jääb palgi välispinda. See annab materjalile stabiilsuse ja tugevuse ning soojapidavuse. Liimpalk ei pragune ega vaju, mis võib olla probleemiks tavalise palgi puhul. Sealjuures säilib ka liimpalgil puidu hea omadus, milleks on niiskuseregulatsioon, mis tagab majas sobiva sisekliima. Liimpalgi eelised palgi ees on väiksem deformatsioon ja maksimaalne vajumine 1cm/m kohta. Oma massiivsuse tõttu on liimpalgil kõrgem tulepüsivus ja parem sooja akumuleerimise võime.

Selline liimpalgist maja sobib ideaalselt igasse keskkonda, ka linna. Kandilisest palgist maju võib ehitada linnakeskkonda juhul, kui detailplaneering võimaldab ehitada puitmaju. Palkseinte ristnurgad lõigatakse maha ning kaetakse laiade nurgaliistudega. Liimpalksein on stabiilne, ühtlase struktuuriga ja pragudevaba pind sobitudes ideaalselt ka linnamajale.

Koostöös arhitektidega luuakse uudseid ja huvitavaid palkmajalahendusi neile, kes soovivad isikupärast ja kordumatut lahendust, kasutades traditsioonilist ja looduslikku ehitusmaterjali.

Suurepärane tervislik sisekliima

Palkmaja kodutunne tulebki just selle looduslähedase maja sisekliimast. Hea tunde tekitajateks on stabiilne õhuniiskus ja –temperatuur, mis hoiavad just palkmajas inimesele sobivaimat taset.

Palksein reguleerib ning kaitseb maja sisekliimat päeva ja öö vaheldumisest, ilmastikust ja aastaaegadest tulenevates tingimustes. Palkmajas on talvel meeldivalt soe ja suvel meeldivalt jahe. Välistemperatuuri kõikumiste korral säilitab suure soojamahtuvusega palksein sisepinnatemperatuuri samana siseõhutemperatuuriga. Seinalt ei kiirga külma, vaid see on katsudes meeldivalt soe. Madala soojamahtuvusega materjalidel puudub inerts ja pinnatemperatuur on oluliselt madalam kui sisemine õhutemperatuur. Näiteks talvel akent lahti hoides, langeb toa temperatuur järsult. Kui karkass- või kivimajades võtab taastumine kaua aega ja seda tuleb teha maja kütmisega, siis palkmajas taastub tänu heale soojamahtuvusele temperatuur üsna kiiresti ja väikeste kuludega. Palkmajas eraldavad seinad sinna salvestunud soojust.

Suvel teevad palkmajas elamise meeldivalt jahedaks samad puidu füüsikalised omadused. Akendest sisse paistva päikesekiirguse intensiivistudes tõuseb tavalises majas järsult ruumitemperatuur. Palkmajas aga toatemperatuur ei tõuse, kuna puitseintes hakkab tööle loomulik soojuse akumulatsioon seintesse. Öösel temperatuur langeb, mis jahutab päeval omastatud soojuse. Nii tagatakse palkmajas tasakaalustatud temperatuur ja seega tervislik sisekliima.

Sisekliima uuring

Tallinna Tehnikakõrgkool koostöös Finnlog OÜ-ga uurisid ajavahemikul 12.05.2008 – 18.05.2009 palkseinte õhutihedust ja soojafüüsikalisi omadusi. Eesmärgiks oli kontrollida liimpuidu soojajuhtivust, õhutihedust 50 PA alarõhu korral ja määrata päikesekiirguse mõju ruumi soojapidavusele reaaltingimustes.

Tulemused:

Vastavalt kehtivatele normidele on ehituspuidu soojaerijuhtivus λ=0,13W/(m2K), mille kohaselt 0,20 m paksusega massiivse puitseina soojatakistus R0=1,78 ja soojajuhtivus U0=0,56 W/(m2K). Katse tulemused näitasid aga märgatavalt paremat reaalsoojajuhtivust, mis põhjapoolsel seinal oli 0,48 W/(m2K) ja lõunapoolsel seinal 0,43 W/(m2K). Mõlemal seinal oli reaalsoojaerijuhtivus λ=0,11W/(m2K), mis on 18% väiksem normatiivsest ehituspuidu soojaerijuhtivusest. Oluline paranemine tuleneb summaarse päikesekõrguse mõjust seinale. Liimpalkseina kaaluline niiskus oli väga stabiilne jäädes vahemikku 10-14%. Termografeerimisel õhulekkekohti ei avastatud.

Ilmumisandmed:
Interjöör (2009)