Mida krunti ostes jälgida - Finnlog

Mida krunti ostes jälgida

Maatüki soetamine on kodu rajamisel esimene samm. See on otsus, mis võib pikas perspektiivis endas kanda head või halba emotsiooni. Krundi valikul lähtume pahatihti ainult visuaalsest hinnangust. Tegelikult tuleks enne krundi ostmist uurida, millised probleemid võivad sellega kaasneda ehituse planeerimisel.

Krunt osta kevadel või sügisel

Nii mõnelgi juhul saavad nii klient kui ka ehitaja halva üllatuse osaliseks, kui kevadel ehitama asudes on vesi põlvini. Pole ei kraave ega muid võimalusi vett ära juhtida. Mõnikord on naaberkrundi omanikud oma vee ka kõik vabale krundile suunanud.

Krundi pinna tõstmine on aga tänapäeval üsna kallis lõbu. 15-tonnine koorem täitepinnast koos transpordiga maksab u 120 eurot, sama kogus mulda 180 eurot. Seda juhul, kui materjali toomise koht ei ole kaugemal kui 50 km. Kokku teeb see 2000 m2 krundi ja 50 cm kõrguse pinnasetäite puhul orienteeruvalt 8 300–11 500 eurot.

Kui krundi soetamisväärtus oli näiteks 30 000 eurot, siis koos täitematerjali möödapääsmatu lisakuluga saame kokku umbkaudu 41 500 eurot. See on oluline vahe!

Kui ostma lähed, võta labidas kaasa

Keegi ei keela Sul krunti vaatama minnes kaasa võtta labidat ja kaevata sinna 1–1,5 m sügavune auk. See annab veidi informatsiooni, kas tegemist on liiv-, savi-, moreen- või turbapinnasega.

Pahatihti tuleb ette ootamatuid olukordi madalate ja kidurate mändidega alal: tegemist võib olla pinnasega, kus turbakihi paksus on oma pool meetrit. Peal paistab olevat üsna ilus pinnas, aga ehitamisel tuleb võib-olla suur osa vundamendi alla jäävast turbast ära vedada.

N-ö pinnaseproov võib näidata ka seda, et krunt on üsna savine, mis kindlasti ei sobi paljude vundamendiliikide rajamiseks.

Tee kindlaks kommunikatsioonide olemasolu

Kui ostad krunti linna, siis tuleks kindlasti välja uurida, millistel tingimustel saab liituda kommunikatsioonidega. Linnast väljas peab mõtlema reovee ärajuhtimise lahendusele. Kindlaks tuleb teha tulevikus kasutatava elektri võimsus ja see, kust saadakse vett.

Paljud vallad on määranud detailplaneeringu käigus kinnistu omanikule vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumise kohustuse. Sageli ei panda krunti ostes seda liitumiskohustust tähele. Nii paigaldabki värske krundiomanik esialgu reoveemahuti. Hiljem selgub, et paari aasta pärast tuleb see üles kaevata ja kanalisatsioon uude trassi ühendada.