Katusaknad ja suured klaaspinnad - Finnlog

Katusaknad ja suured klaaspinnad

Järjest rohkem on hakatud projekteerima ja ehitama suurte klaaspindadega eramuid. Selliste eramuprojektide puhul sageli luuakse läbi kahe korruse ruume, mille üks või mitu välisseina on suurte klaaspindadega. Nii tuuakse ruumi hea loomulik valgus ning avarus, mis otsekui pikendab ruume majast välja ning loob tugeva seose maja ümbritseva keskkonnaga.

Avatud vaated ja loomulik valgustus ning illusioon ruumi suurenemisest on kindlasti olulised plussid suuri klaaspindasid / aknaid kasutavate majade puhul. Lisaks näevad sellised majad efektsed ja põnevad  ning kaasaegsed välja, maja suurte klaaspindadega muudetakse hoone välisilmet ja arhitektuuri omanäolisemaks ja mitmekesisemaks.

Sageli kasutatakse suuri klaaspindu ja aknaid näiteks mere või järve äärde rajatud eramutel, et võimaldada maja elanikele kenad ja avarad vaated, et ümbritsevat laia vaateväljaga nautida. Järjest enam ehitatakse suurte klaaspindadega maju ka linnade elamurajoonidesse ja paigutatakse suurte akendega pinnad krundi privaatsemasse külge.

Kas suurte aknapindade eramute puhul on ka miinuseid? Paraku  küll. Vaatame mõnda nendest aktseptidest.

Suurem energiakulu

Ükskõik kui hea soojapidavusega on aken, siis seina soojapidavuse vastu see ei saa. Mida suurem on maja akende pind, seda mõnevõrra suurem on ka maja kütmisvajadus.

Jahutusvajadus suvel

Kuna suuremad aknapinnad sageli on suunatud lõunasse, et püüda talvist vähest päikest, siis varakevadisel ja suvisel ajal jõuab päiksesoojus akende kaudu ruumidesse ning temperatuurid ruumides tõusevad kiiresti suuremaks kui normaalseks eluks sobilik. Tekib vajadus maja jahutada.

Maja ülekuumenemise vältimiseks on parima lahendus passiivne varjestus, mille puhul kasutatakse maja fassaadis kattevõresid või muid väliseid päiksekatteid, mis ei lase päiksel aknale paista. Seetõttu tasub suurte klaaspindade maja puhul juba projekteerimise etapis mõelda sellele, kuidas oleks maandatud riskid, et maja suvisel ajal üle ei kuumeneks ning probleemi ei peaks ainsana lahendama hakkama konditsioneer, millega kaasnev suur energiakulu.

Näiteks tasuks maja krundile paigutamisel jälgida, et krundil säiliks võimalik olemasolev kõrghaljastus, mis pakuks suvel majale varju ning aitaks seeläbi maja ülekuumenemise eest kaitsta. Lisaks saab tellida akendele vastavad päiksekaitsega klaase ja kilesid, kuid nende kasutegur ei ole üldjuhul nii hea kui passiivne varjestus.

Akende pesu

Suurtest klaaspindadest on rõõmu ainult siis kui need on säravalt puhtad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt pesta. Olenevalt maja asukohast võib olla vajadus aknaid tavaliselt pesta 1-3 korda aastas, mis suurte klaaspindade puhul võtab paratamatult aega ja tööd. Kuigi tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid aknaroboteid, siis põhiosas vajalik ikkagi igal omanikul ise suurem töö ise ära teha.

Mürapidavus

Aknad on ka alati väiksema mürapidavusega kui maja välisseinad. Seega suured klaaspinnad suurendavad ümbritseva keskkonnamüra kandumist majja. On olemas vastavad akende klaaspaketid, mille mürapidavus on suurem kui tavalistel klaaspakettidel, kuid ka nende maksumus on suurem.

Kokkuvõttes tasub kaaluda suurte klaaspindadega maja kavandamisel kõiki eeltoodud aspekte ja leida enda jaoks optimaalne lahendus.