fbpx

Kaasaegne palkmaja on kaunis

Palkmaja vaid arhailiseks ajalookandjaks pidada enam ei maksa. Aina enam inimesi on kursis, et palkmaja võib olla uuenduslik, kaunis ning vastab ka kõigile kaasaegsetele ehitustingimustele.

Finnlog OÜ on Eesti turul tegutsenud juba aastaid. Nende kliendibaas on suur ning on isegi juhuseid, kus mõned aastatetagused majaostjad on pöördunud firma juurde tagasi, et taas uus palkmaja ehitada – nüüd juba suurem eelmise kõrvale või on perel sootuks plaanis kolida. Kes on palkmajainimeseks saanud, jääb selleks igavesti.

Firmal on ette on tulnud nii traditsioonilisi viilkatusega projekte, kuid teha on tulnud ka moodsama näo ja olekuga hooneid. Ühest sellisest majast arhitekt Mikk Lintropiga räägimegi.

Mõttest majani

Firma veebilehel on küll kamaluga valmisprojekte, kuid enamasti on iga kodu soetav pere oma soovides unikaalne. Koduehitus on otsus, mida ei saa langetada uisapäisa. Tuleb kaaluda ruumide paigutust, pere harjumusi ja vajadusi ning palju muud, mida valmisprojekt alati ei paku. Sestap on Mikk Lintropil tulnud kohandada olemasolevaid projekte, aga alustada ka päris nullist. “Tõepoolest, paljudel juhtudel on Finnlogi majade aluseks tüüp-lahendused, kuid reeglina ei ole olemas nii universaalset tüüprojekti, mis kõikide potentsiaalsete tellijate soovidega kattuksid ning samas väga erinevatesse situatsioonidesse sobituksid. Fotodel oleva maja tellija esitatud lähteülesanne oli suhteliselt konkreetne ning ruumiprogramm püsis algfaasist kuni lõpliku projektini üsna muutumatuna. Soov oli ehitada keskmisest suurem elamu, kus esialgu elatakse põhiliselt nädalalõppudel ning suveperioodil, kuid samas peaks majas olema  soovi korral võimalik elada ka aastaringselt. Hoone pidi kindlasti olema ehitatud liimpalgist ning saunamaja paiknema eluruumidest eraldi. Võib-olla arhitektuurse üldilme osas oli perel alguses veidi teistsugune nägemus, kuid kui esimesed eskiisid said tehtud, loksus paika ka maja väline olemus,” kirjeldab Mikk. Tõesti, maja sai elegantne ning funktsionaalne.

Maja olemuse määrab ka asukoht

Lisaks tellija soovidele tuleb arhitektil arvestada ka krundiga, kuhu maja ehitatakse. Tähtis on päikese liikumissuund ning juba olemasolevad ümbritsevad hooned. Harmooniat looduse ning inimese vahel ei ole tihti lihtne saavutada.

“Maja paikneb kinnistul, mille põhjapiiril on meri ning läände jääb jõgi. Kinnistu on küll võrdlemisi suur, kuid valdav osa maast on ehituskeeluala. Ehitusala ise on päris kitsuke maasiilakas kinnistu tänavapoolse piiri ääres, mis tingibki otseselt hoone mahtude paiknemise ja suuruse. Eluruumide paiknemine ilmakaarte suhtes tuleneb otseselt tellija soovist – köögis ja söögitoas pidi olema piisavalt päikesepaistet ning elutuba olema avatud merele ning suvisele õhtupäikesele. Lähte-ülesandes esitati ka soov, et saun paikneks elamust eraldi, aga ehitusala ei võimaldanud seda kinnistule vabalt paigutada. Nii saigi saunahoone toodud elamuga samale joonele – tänavapoolse piiri äärde. Selle tulemusena moodustus kahe hoone vahele ala, millest sai hubane katusealune terrass, kuid ehituse käigus täiendati algset mõtet – plaanitud klaaskatus asendati praktilistel kaalutlustel plekiga ning merepoolsele küljele paigaldati kokkuvolditavad klaasuksed,” räägib Mikk.

Piirkond on olnud eksklusiivne suvitusala juba 1930-date teisest poolest, mil naabruskonda püstitati neli kahekorruselist suvilat. Ajakeerises on lähikonda ehitatud vägagi erineva arhitektuuri ning materjalikäsitlusega hooneid ning ühtne tervikpilt puudub või hajub männimetsa vahele ära. “Sellisesse metsaalusesse ja rannaäärsesse miljöösse sobitub antud maja hästi,” lisab arhitekt.

Mida arvestada liimpalkmaja valimisel?

Mida peaks teadma inimene, kes kavatseb oma koduks just palkmaja valida?  “Tavaliselt tullakse meie juurde juba kindla sooviga ehitada just liimpalgist maja. Ega kodu planeerimisel suuri erinevusi ei ole – tuleks läbi mõelda ruumiprogramm, välja tuua kindlad erisoovid, suhelda omavalitsusega ehitusõigust puudutavate dokumentide osas ning siis juba tulla kohale
konsultatsioonile, kus saame täpsemalt paika seada edasised sammud,” soovitab Mikk. Kui klient teab, mida tahab, aitab muus osas järjele just arhitekt. “Ka siis, kui kõik veel päris selge pole, ei ole samuti katki midagi,” lohutab Lintrop.
Mikk julgustab tellijaid palkmajade võimalustega tutvuma tulema: “Võimalused liimpalgi kasutamisel elamuehituses on võrdlemisi laiad. Selge on see, et vormilt päris minimalistlikku funki palgiga ei tee ning kumerad ja vabakujulised vormid jäävad ka palkseinte puhul mängust välja. Samas on tehnoloogiliselt võimalik palkseinu eri nurkade all kokku liita ning keegi ei keela palkseina kombineerimast muude materjalidega. Siiski tuleb liimpalgist seina puhul vähesel määral arvestada selle vajumisega. Üldjoontes tuleb palkmaja puhul arvestada otseselt puidu omadustest tulenevate konstruktiivsete võimaluste ja piirangutega. Paralleeli võib tõmmata puitsõrestikust majaga selle erinevusega, et välisseinad on liimpuitpalgist. Leviv arvamus aga, et palkmaja on ilmtingimata viilkatustega traditsioonilise vormiga maamaja, on ka liiga kitsas.”

Kui juba maja on välja valitud või soovidele vastav projekt koostatud, kulgeb edasine ruttu. Selle toreda maja puhul sai mõttest maja pelgalt aastaga.

Ilmumisandmed:
Eramu & Korter (september 2012)