MENÜÜ
Maja ehitamise protsessis on tellijal mõistlik teada sagedamini esinevaid probleeme, mis peamistes ehitusetappides tellijat võib ees oodata. Nii saab tellija ehitusprotsessis ja juba enne seda teha paremini ettevalmistusi, et kindlustada ehitamise kvaliteeti ja hoida ära suuremaid probleeme.Vaatama lühidalt peamisi üldehituse etappe:
Vundamendi ehitus
Vaieldamatult on vundament üks olulisemaid konstruktsioone iga maja puhul. Vundamendiga seoses on sagedasem probleem pinnasemahtude täpne hindamine. Mõnikord selgub peale vundamendi projektijärgsele sügavusele jõudmist, et antud pinnasekiht ei ole piisava kandevõimega ja vajalik täiendav süvendamine kandvasse pinnasekihti jõudmiseks. Mõnikord muudetakse peale olude selgumist algselt majale projekteeritud vundamenti. Kuigi teatud ootamatused vundamenditöödega on paratamatud, saaks pinnase geoloogilise uuringu tellimisel neid suuresti ennetada.
Eramute puhul levinud madalvundamendi puhul on oluline korralikult tihendatud aluspinnas ja korrektselt tehtud vundamenditaldmik, mis tagab koormuse ühtlase ülekandumise. Lisaks on madalvundamendi puhu tähtis niiskusisolatsioon ja perimeetri vertikaalne ning horisontaalne soojustamine, et isoleerida vundamendi alune pinnas ning ära hoida võimalikke külmakerkeid.
Maja karbi ehitus
Kuna karbi ehitustööd toimuvad suhteliselt kiiresti, siis on selles faasis paljudel tellijatel tunne, et maja ehitamine on väga kiire protsess. Karbi ehitamisel on oluline jälgida, et ehitamine toimuks vastavalt projektile ja erilist tähelepanu tuleks kontrollimisel pöörata sõlmedele. Suurim hulk probleeme on palkmajade puhul üldjuhul seotud maja nurkade, avatäidete ümbruse ja muude sõlmede õhutiheduse tagamisega. Kindlasti on oluline ka mitte ära unustada seinte sisse jäävate kanaleid ja püstikuid, kuna hiljem pea võimatu kaabeldust ilma välisilmet kahjustamata paigaldada.
Oluline on projekteerimisel arvesse võtta avade ümbruses tekkivate vajumistega ning deformatsiooniga.
Palkmaja puhul on eeliseks see, et maja välisseinad jäävad avatuks ning eriviimistlust seest- ega väljapoolt peale peitsimist ei vaja.
Katus
Katusekonstruktsioonide puhul üheks sagedasemaks veaks on tuulutuse puudulik lahendus. Näiteks paigaldatakse katusekatte aluskate selliselt, et katuse harjas puudub tuulutus ning seetõttu ei toimu võimaliku niiskuse piisavat väljakuivamist, mis võib ajapikku kahjustada katusekonstruktsioone. Samuti tehakse mõnikord katuse räästad selliselt, et tuulutus jääb ebapiisavaks. Pööningu tüüpi katusekonstruktsiooni puhul on väga oluline soojustuskihi ühtlane paigaldus ja seetõttu on puistevilla, näiteks tselluvilla, kasutamine väga hea lahendus, sest see täidab kõik tühemikud ja pinnad ühtlase kihina.
Väljaehitatud katusealuste puhul on soojustamine paigaldamine mõnevõrra keerulisem ning seetõttu on mõistlik alati enne tööde kinnikatmist paigaldatud soojustuskiht üle vaadata ja veenduda selle kvaliteedis.
Siseviimistlus
Viimistlustööde puhul on peamised probleemsed kohad niiskete ruumid. Oluline on niisketes ruumides korralikult tehtud hüdroisolatsioonikiht, mis takistaks niiskusprobleemide tekkimist aluskonstruktsioonides. Oluline on põrandatrappide õige paigaldus ja mitmes kihis hüdroisolatsiooni pealekandmine, et tekiks veidi elastne ja kuid püsiv isolatsioonikoht, mis peaks vastu ka väiksemaid konstruktsioonide deformatsioone.
Viimistluspindade kvaliteet sõltub aluskonstruktsioonidest ning seetõttu tasub pöörata tähelepanu erinevate viimistlusplaatide paigaldusele ning mitte jätta pindade siledaks saamise vastutust ainult maalritöödele. Pindade tasandamissegude ja -pahtlitega on võimalik teha küll parandusi, kuid võimaluse tuleks eelistada kohe siledaid auskonstruktsioone, sest paksude tasanduskihtide tegemisel tekib probleeme pindade kuivamisega ja seetõttu tekivad aja jooksul ikkagi praod.