MENÜÜ
Vundamendi ehitus on iga maja jaoks üheks olulisemaks ja vastutusrikkamaks tööetapiks. Võimalikud probleemid madala lintvundamendiga on seotud enamasti vundamendi ebaühtlase vajumisega, ebapiisavalt tehtud hüdroisolatsiooniga, soojustamisega või hoopis niiskusprobleemidega, mis saavad alguse vundamendi ümbruse vee ebapiisavast ärajuhtimisest. Alljärgnevalt veidi lähemalt nendel teemadel.
Vundamendi ebaühtlane vajumine
Tingitud peamiselt aluspinnase ebaühtlasest tihendamisest, mis toob kaasa selle, et vundamenditaldmiku all korralikult tihendamata pinnas ühel hetkel hakkab selles kohas rohkem vajuma. Sama olukord tekib ka siis vundamendile avalduv koormus hüppeliselt kasvab, näiteks kui osa maja I korruseline osa läheb üle II korruseliseks. Sellises ülemineku punktis on koormuse erinevus suur ning kui vundamenditaldmiku projekteerimisel ei ole seda arvesse võetud siis võib rohkem koormatud osas aluspind vajuda rohkem kui kergemalt koormatud vundamendi lõigus, kuni ühel hetkel tekivad taldmikusse praod ja vajumine.
Kõik vundamendid vajuvad teatud määral, kuid oluline on just see, et vajumine toimuks ühtlaselt ja ei tekiks ebaühtlast vajumist. Kui taldimikuvöö on ebaühtlase vajumise tõttu läbi lõigatud, siis pääseb niiskus, mis alati on pinnases olemas, vundamenti kergesti sisse ning liigub ülespoole kuna kõik hüdroisolatsioonikihid on vajumise tõttu läbi lõigatud siis pääseb niiskus takistamatult ülespoole ja teeb oma hävitustööd konstruktsioonides suhteliselt kiiresti.
Hüdroisolatsioon
Hüdroisolatsiooni eesmärgiks on takistada niiskuse pääs konstruktsiooni. Selleks, et kapillaarniiskus ei liiguks konstruktsioonis ülespoole, tuleb tõkestada hüdroisolatsioonikihiga taldmikuosa vundamendi seinast ja vundamendi sein omakorda välisseinast. Oluline on jälgida, et neid kihte korrektselt ja kvaliteetselt tehakse, sest nendest hüdroisolatsioonikihtidest sõltub vundamendi aga ka maja pikaealisus ja tervis. Samuti kasutatakse vundamendiseina maapinda jääva osa niiskustõkke tegemist, et vähendada konstruktsiooni niiskuskoormust. Selle juures aga peaks arvestama, et vundamendiseina maapealne osa ehk sokliosa, oleks ilma hüdroisolatsioonita ja võimaldaks vundamendiseintesse paratamatult jõudval niiskusel välja kuivada.
Madalvundamendi soojustus
Madala lintvundamendi soojustamisel on väga oluline, lisaks horisontaalsele soojustusele, korraliku horisontaalse soojustuse paigaldus ümber vundamendi perimeetri. Probleem ei ole tavaliselt selles, et horisontaalset soojustust ei tehta, vaid pigem selles, et seda tehakse lohakalt. Vundamendi horisontaalne soojustamine jäetakse sageli maja lõpetamise faasi, põhjendusega, et siis ei lõhuta ümber maja sagimise ja raskema ehitustehnika kasutamisel soojustust ära. Kuna aga objekti lõpetamisel on alati hästi kiire, siis sageli kiputakse ka horisontaalse soojustamisega kiirustama ja ei tehta korralikult soojustuskihi alla tasandatud liivapatja, mis soojustuskihti ka tervena hoiaks. Või paigaldatakse soojustusplaadid suurte vahedega või ei kaeta pealtpoolt piisava liivakihiga soojustusplaate, mistõttu võivad need kahjustatud saada. See töö tasub kindlasti väga korralikult teha, sest horisontaalne soojustus on just see, mis tagab, et külmakerkeid madalvundamendi all ei tekiks.
Vundamendi ümbruses vee ärajuhtimine
Kui vähegi võimalik, tasub alati kasutada seda võimalust, et maja rajatakse krundi kõrgemale alale või tagatakse pinnavee ärajuhtimine maapinna kalletega vundamendist eemale. Sellisel juhul on vundamendi niiskuskoormus mõnevõrra väiksem ja vundamendiseintesse pääsev niiskus jõuab sokli kaudu paremini välja kuivada. Kalded ei pea olema suured ja maja ei pea asuma künkal ega mäe otsas, kuid kalle peaks olema selline, et maapinnale langev vesi voolaks vundamendist mööda ega jääks maja ümber lompidesse seisma. Seda lihtsat lahendust ei kasutata kahjuks kuigi sageli.
Lisaks saab kasutada drenaaži, et vundamendi ümber olev üleliigne vesi viia majast eemale.