MENÜÜ
Looduse keskele ehitatud kahekorruseline palkmaja on koduks Šveitsist Eestisse kolinud perele.
Mõned aastad tagasi siia uut kodu otsides, ei leidnud Mari ja Helder kinnisvaraturult sobivat maja, mistõttu otsustati kodu hoopis ise ehitada.
Finnlogi palkmaja kasuks otsustati pärast ühe varasemalt ehitatud kodu külastust, kus kogeti esimest korda palkmajale omast mikrokliimat.
Pere avas lahkelt oma kodu uksed ning jagab meiega oma kogemust.
Palkmaja kasuks otsustamine
Enne Eestisse naasmist elas Mari 12 aastat Šveitsis, kuid sügav side Eestiga ja soov naasta juurte juurde tõid ta tagasi. Abikaasa Helderiga oldi koos mõtteid mõlgutatud juba pikemat aega ning otsus Eestisse kolida sündis, kui tunti, et lapsed on selleks õiges vanuses. “Põhimõtteliselt nüüd või mitte kunagi,” meenutab otsust Helder.
Kodu otsimine oli keeruline, sest pere elas veel 2000 kilomeetri kaugusel ning see venitas protsessi oluliselt pikemaks. Esmalt alustati otsinguid kinnisvaraturul, kus tutvuti juba ehitatud majadega, kuid üsna kiiresti said nad aru, et ehitatud majad neile ei sobi. Alati oli midagi, mis neid häiris, olgu selleks maja asukoht, disain või selle valmimise lugu.
Seega otsustati, et uus kodu tuleb ise ehitada. Kui sobiv maatükk oli leitud, hakati vaatama võimalusi maja ehitamiseks. Peretuttava soovitusel sattusid nad palkmajade peale, misjärel kohtusid Mari ja Helder mitmete Eesti puitmajatootjatega.
“Ma arvan, et see oli otsustav hetk, kui me nägime maja Viimsis. Seal sisenesid majja ja tundsid, et just see ongi see õige: enesetunne, materjalid, miski ei ületa seda,” kirjeldab esimest kogemust Mari.
Helderi sõnul jõudis ka tema pärast Viimsi kodu külastust selleni, et palkmaja on õige valik. Olles elanud korterites nii Portugalis kui ka Šveitsis, sai ta erinevusest kohe aru.
“Elades nendes väikestes korterites alati nende nii-öelda juhuslike materjalidega, tundsid kohe erinevust, kui sisenesid sellistesse mikrokliimaga majadesse. Minu jaoks oli see hetk, kus me olime müüdud!” kirjeldab ta oma esimest kogemust Finnlogi majas.
Pere arvates oleks sama maja võinud saavutada ka teiste materjalidega, kuid looduslikku tunnet ei oleks suutnud millegi muuga luua.
Kodu, mis katab kõik pere vajadused
Ehitusprotsess toimus kohe pärast koroonakriisi algust ning väljakutseks oli ka asjaolu, et pere oli Eestist eemal. Seetõttu oli oluline leida partner, keda saaks äreval ajal täielikult usaldada.
Lisaks reisipiirangutele tõi kriis tarneahelates kaasa viivitusi ja hinnatõuse. Projekti õigel kursil hoidmiseks oldi pidevalt suhtluses.
“Rääkisime iga nädal, et miski muutus jälle kallimaks, aga ma arvan, et saime meeskonnana väga hästi hakkama. Kuigi viivitusi oli, ei olnud meil majaga kiiret. Jõudsime valmis täpselt selleks ajaks, kui plaanisime sisse kolida ehk 2022. aasta suvel. Ajastus oli ideaalne,” räägib Helder.
Maja valmimise protsessis mängis olulist rolli koostöö Finnlogi arhitekti Liisi Sagadiga, kes mõistis kohe algusest peale pere nägemust. Eesmärk oli luua kompaktne ja valgusküllane kodu, mis sulandub ümbritsevasse keskkonda.
Kuna maatükk ei saa palju valgust ja pere tahtis võimalikult palju hoovis olevaid puid säilitada, otsustati avada aknaala. “Tahtsin seda tunnet, et kui oled toas ja vaatad aknast välja, siis sulandud automaatselt väliskeskkonda,” kirjeldab Mari oma soove.
Tema sõnul ei soovinud pere ka äärmiselt suurt koletismaja, vaid mõnusalt hubast kodu, kus on kõik vajalik olemas.
Kahekorruselise kodu esimesel korrusel on avatud elutuba ja köök, vannituba ning abiruumid. Teisel korrusel on magamistoad, kus on lastel piisavalt ruumi mängimiseks. Helderi sõnul võiks ruumi alati rohkem olla, sest peres kasvab kolm last. Samas kiidab ta Finnlogi oskust kõike planeerida ja ehitada selliselt, et ruumipaigutus oleks nutikas ja efektiivne.
“Ma arvan, et maja sobib meile ideaalselt ruumi osas ja kui end korralikult organiseerida, siis katab see täpselt meie vajadused,” ütleb ta.
Mari jaoks oli ehitusmeeskond, kes teostas tööd kohapeal, ääretult professionaalne. “Kogu protsessi vältel, kui ma siin külas käisin, tulid töömehed alati minuga rääkima ja arutama. Isegi nendel väikestel hetkedel, kui ma siin olin, suutsime alati leida lahendusi – nad mõtlesid meiega koos,” kirjeldab ta ehituse ajal tehtud külastusi.
Tunne, mida ei saa millegagi võrrelda
Pere hindab eelkõige looduslähedust, jätkusuutlikkust ning head disaini. Seda tajub selgelt ka igas detailis. Palkmaja mikrokliima pakub kodust ja rahulikku tunnet, mida ei saa ühegi teise majaga võrrelda.
“Kui meil on külalisi või kui mu pere tuleb Šveitsist külla, siis nad ütlevad samuti, et see kliima ja keskkond majas on täiesti erinev sellest, mida nad on kogenud. See ainult kinnitab meie varasemat kogemust,” sõnab Helder.
“Juba see tunne, kuidas see lõhnab, kui puudutad seda – seda ei saa millegagi võrrelda. Ma ei vahetaks seda millegi vastu”, lisab Mari.
Humoorikaks on kujunenud ka hetked, kus lähedased on palkmajas elamise kohta uurinud. Peamiseks küsimuseks on tavaliselt see, et kuidas saab pere elada palkmajas, kui talvel valitsevad väljas krõbedad miinuskraadid. Arvatakse, et maja on kindlasti väga hästi soojustatud. Paljud ei suuda uskuda, et massiivpuit pakub piisavalt kaitset karmide talvede eest.
“Ma vastan, et see on lihtsalt puit. Nad jäävad alati mõtlema, et see ei saa õige olla, sest inimesed pole sellega harjunud. See on midagi, mida inimesed lähevad ja vaatavad, et kas tõesti pole midagi palkide vahel.” ütleb pererahvas.
Kuigi uue kodu leidmine oli pikk protsess, mille käigus tuli ületada mitmeid väljakutseid, töötas Mari sõnul koostöö perfektselt:
“See protsess üleüldiselt teie Finnlogi inimestega, kõigiga, see oli elukogemus. Mitte mingeid komplikatsioone, supertoredad, abivalmid, sõbralikud inimesed teil seal tiimis. Kui ma saaks, ma teeks seda veel. See oli äge!”