MENÜÜ
Sõnaga palkmaja assostseerub reeglina viilkatusega arhailine ehitis, millel on väikesed aknad ning hämar masajas olek. Alati ei pea see siiski nii olema. Liimpuitpalgist on võimalik ehitada vaimustavaid, elegantseid ning õhulisi hooneid, mis ühtaegu sobivad nii loodusesse kui linnaruumi.
Kuidas funkstiilis kivimaja projektist sai ühtäkki palkmajaplaan ning milliseid takistusi see kliendile ning eelkõige arhitektile teele veeretas, räägib Saaremaale kenasse golfikülla moodsa palkmaja projekteerinud arhitekt Signe Olop.
Teie projekteerisite selle konkreetse Finnlogi liimpuitpalgist funkelamu. Algselt oli kliendil soov ehitada see maja kivist, kuid siis orienteerus ümber palkmajale. Kuidas see juhtus?
Jah, meil oli majaprojekt juba praktiliselt valmis – detailplaneeringu arhitektuursetele ettekirjutustele vastavalt kavandatud. Siis aga sattus klient ühte Finnlogi näidismajja ning oli sellest hetkest kindel, et soovib hoopiski palkmaja. Algul olin sellest soovist rabatud – palkmaju ju ei ehitata linnaruumi ning mis saab olemasolevast projektist!? Kuid klient oli saanud Finnlogist lubaduse, et peidetud palgiotstega majade projektid saavad siiski linnast probleemideta ehitusloa. Ma ei uskunud, et nad selle ära teevad. Aga luba saadigi. Nii algaski minu koostöö Finnlogiga.
Kas kivimajalt puitelamule ümberorienteerumine osutus raskeks ülesandeks?
Projekteerimise ajal muretsesin küll, sest kivil ja puidul on ju erinevad omadused ja võimalused. Palkmaja puhul on näiteks palgi pikkuski oluline ja piirav. Ometi lubasid Finnlogi tarmukad mehed, et takistusi ei tule ühelgi rindel. Kartus, et pean palju ringi tegema, osutus valeks. Praeguses olukorras viitavad ainult palgi sees olevad pingutuslatid, millega puidu mängimist reguleeritakse, tõigale, et tegemist on palkmajaga. Üks probleem, mis tekkis seoses ühe majaosa toestusega, kus ilmnesid ehituse käigus väikesed vajumise märgid, sai väga viisaka ja vastuvõetava lahenduse lühikese tugiseina näol. Maja välimus ei kannatanud.
Kuidas teil ehitusfirmaga koostöö sujus?
Mulle meeldis Finnlogi puhul see, et nende tegutsemine oli kiire ning innovatiivne. Olen kokku puutunud ka selliste ehitusfirmadega, kus on kliendile tehtud küll hinnapakkumine, kuid ehituse käigus hakatakse soovitama ühest või teisest plaanist loobumist. Tekib küsimus – mille kohta see hinnapakkumine siis tehti!? Sellises situatsioonis peab arhitekt oma ideede eest seisma. Antud juhul aga tulid mehed kõigi ideedega kiiresti kaasa ning enamasti oli nende suhtumine positiivne ja mõnus: küll me midagi välja mõtleme.
Kas klient jäi tulemusega rahule?
Kliendiga oli meil väga hea koostöö. Kuigi algselt oli hoone kavandatud pigem suvekodu ja puhkemajana, siis ehituse lõpuks sai maja kliendile nii armsaks, et praegu elab ta seal sees juba aastaringselt. Ka ehituse kvaliteediga võib rahul olla: konstruktsioon on soojapidav. Viimase kahe külma talve jooksul selle palkmaja räästas purikaid pole olnud.Talvine jääpurikas hoone räästas on ju esimene soojakao “kuulutaja”.
Kindlasti on maja suureks eeliseks soodne asend ilmakaarte suhtes. Hoone püüab päikest tõusust loojanguni.
Kuidas lahendasite maja niiskete ning tuleohtlike ruumide probleemi?
Põhikorruse saunaplokis asub puuküttega leiliruum, aurusaun ja pesuruum. Nendevahelised siseseinad on laotud fiboplokkidest. Fiboplokk on varustatud vajaliku hüdroisolatsiooni kanga ja võõbaga. Vastavalt heale ehitustavale. Liigniiskust kontrollib ventilatsioon. Tuleohutuse tagamiseks on rangelt täidetud normdokumentide ettekirjutusi: kaugused puitdetailidest, korstende läbiviigud jms. Hoone kütmine on lahendatud soojuspumbaga.
Kas palkmaja sobib teie arvates linnaruumi?
Klassikaline palkmaja (me ei räägi ajaloolistest välise laudvoodriga viimistletud hoonetest) ei ole kindlasti kesklinna sobiv. Ärelinna elurajoonides ja alevites on selle hoonetüübi sobivus sõltuv ümbritsevast väljakujunenud miljööst. Uuselamu rajoonides, kus detailplaneering lubab kasutada puitu fassaadiviimistluses, on linnaliku arhitektoonikaga palkmaja püstitamine päevakohane. Kõik algab projektist.
Olete öelnud, et igal majal võiks olla oma väike finess. Mis on selle maja finess?
Katusterrassid ja varikatused: Kogu esimese korruse pealne vaba katusepind on kujundatud terrassiks, mis kompenseerib kaotatud hoonealuse maa-ala. Omanikul on võimalus golfiväljakutele igast suunast vaadata ning golfimängu jälgida. Katusterrass toimib kui autonoomne võistluste tribüün. Ümber maja: ees, küljel ja taga on varikatused. Varikatus on minu arvates eestimaises kliimas elamu kohustuslik element. Ilma selleta oleks kõnealune maja palju vaesem ja steriilsem.
Maja hallikas toonis välisviimistluse puhul lähtusin sellest, et ilmastikuolud muudavad puidu hallikaks. Seepärast andsin majale kohe loodusliku moeka hallika tooni. Vaatamata hallile fassaadile jääb suurte akendega majast kerge ning õhuline mulje.
Tõepoolest, igal majal võiks olla mõni väike krutski. Eestlased on oma valikutes üpriski konservatiivsed ja alalhoidlikud. Tahan siinkohal julgustada – julgege eristuda ja erineda.
—
Ilmumisandmed:
Eramu & Korter (aprill 2012)