Palkmaja ehitus ja sellega seonduvad nüansid

Enne ehitustöödega alustamist kulub keskmiselt 3 kuud projekteerimisele ja ehitusloa taotlemisele. Pärast mida on võimalik maja ehitama asuda.

Keskmise elumaja (150-200 ruutmeetrit) terviklikuks valmimiseks kulub ligikaudu 6 kuud.

Palkmaja ehitus jaotub laias laastus järgmistesse suurematesse etappidesse:

Ehitusgraafiku kavandamisel tasub ajastada, et vundamendi ehitus jääks sooja perioodi. Teisi liimpalkmaja ehituse etappe saab ellu viia aastaringselt.

 

Populaarseimad valikud vundamendiehitusel on enamasti plaat-, lint- või vaivundamendid. Otsus, millise vundamenditüübi kasuks otsustada, võetakse vastu visuaalsel vaatlusel või geodeetiliste uuringute saadud tulemustest.

Pärast pinnase kandevõime arvutusi saab alustada pinnasele sobiva vundamendi projekteerimist. Loe pinnasetüüpide kohta lähemalt siit.

Lintvundamenti kasutame ehitamisel kõige enam, sest selle kulu on teiste vundamenditüüpidega väiksem ning selle ehitamiseks kulub vähem aega. Lintvundamendi puhul rajatakse pärast kaevetöid ja pinnase tihendamist kandvate seinte alla raudbetoonist taldmik.

Monoliitse plaatvundamendi eelis on suur kandevõime, mistõttu kasutatakse seda liiki vundamenti ebastabiilsete savist või vesiliivast pinnaste puhul.

Vaivundamendi ehitus tuleb kõne alla samuti ebastabiilse pinnase puhul.

Alates 1. juulist 2009 kehtib Eestis energiatõhususe miinimumnõuete määrus, mille kohaselt ei tohi väikemaja energiatõhususarv ületada aastas ruutmeetri kohta 180 kWh. Energiatõhususarv on arvutuslik kaalutud näitaja, mis otseselt ei peegelda hoone tegelikke soojakadusid ja energiatarvet.

Palkseinte toormaterjaliks sobivad kõige paremini Kesk-Soome piirkonnas kasvavad männid ja kuused. Sealse metsa ühtlased kasvutingimused panevad aluse stabiilsele ja kestvale materjalile.

Välisseinte kandekonstruktsioon valmistatakse männi- ja kuusepuust, mille niiskustase on viidud 13%-ni. Seinapalk liimitakse kahest või mitmest puitlamellist, nii et puu süda jääb alati palgi välispinda. Liimi koostist kontrollib Soome Riiklik Järelvalvekeskus ning see ei tekita allergiat ega mõju halvasti tervisele.

 

Liimpalgi olulised omadused:

• vähem deformatsioone,
• maksimaalne vajumine 1cm/m kohta,
• massiivsuse tõttu omab palk kõrgemat tulepüsivust,
• akumuleerib hästi sooja,
• esineb minimaalselt pragusid,
• majas säilib loomulik niiskusregulatsioon,
• puhas ja looduslik toode.

 

Mittevajuv palk

Välisarhitektuur

Palkmaja traditsioon algab meie esiisadest. Teekond sealt praegusaegse liimpuidust palkmajani on olnud pikk. Palkarhitektuuri ja -ehituse valdkonda on uus hingamine saabunud tänu uuenduslikele tehnoloogiatele ning seadmetele.

Maja sisekujunduse põhieesmärk on luua funktsionaalne, terviklik ja kaunis ruum. Läbimõeldud sisekujundus loob ka hea emotsiooni, mis omakorda tekitab harmoonilise kodutunde. Et saavutada siseruumi lahendamisel parim tulemus, tuleks lähtuda maja välisarhitektuurist ja arvestada maja ümbritseva keskkonnaga.

Kuna maja ise on valmistatud kõige looduslikumast ehitusmaterjalist ehk palgist, siis võiksid ka siseviimistluse materjalid olla võimalikult naturaalsed: looduskivi, puit, spoon, metall, klaas, keraamilised plaadid, krohv, pabertapeedid.

Asjatundja väldiks võimaluse korral plasti ja muid tehismaterjale. Palkmaja põrandakatteks sobivad nii põrandalaud, parkett, kivi kui ka kork- ja vaipkate. Mööbli ja sisustuse valikul tasub samuti eelistada naturaalseid materjale – puitu, spooni ja vineeri – ning kombineerida neid värvitud pindadega.

Maja küttekulud on maja pikaajalises kasutamises kõige olulisem kuluallikas ja seetõttu on väga oluline õige küttelahenduse valimine. Kui vaadata palkmaju siis küttelahenduse valikul ei ole sisuliselt piiranguid, sobivad kõik levinud küttelahendused.

Selline suur valikuvabadus küttelahenduste osas teeb aga valiku mõnevõrra keerulisemaks. Mida siis tõesti eelistada? Vaatame allpool Finnlog klientide sagedasemate küttelahenduste eelistusi ja valikuid.

Mugavust hindavatele inimestele on kõige sagedasem lahendus see, kus majas on soojuskandjaks vesi. Levinud on vesipõrandaküte nii esimesel kui teisel korrusel, kui ka radiaatorküte.

Põrandakütte eeliseks on see, et põrandapinda saab paremini kasutada, lihtsam mööblit paigutada ja puhtust hoida. Küll on aga kindlasti kõige olulisem põrandaküttelahenduse eelis see, et põrandatorustikus kasutatava vee temperatuur on suhteliselt madal u. 35 kraadi ning sellise temperatuuri saavutamiseks on optimaalne kasutada erinevaid soojuspumpasid.

Vesiradiaatorkütte puhul on eeliseks võimalus maja kiiremini soojaks kütta. Samas nõuab radiaatorküte kõrgemat veetemperatuuri, mistõttu on sobilikum näiteks kõrge põlemistemperatuuriga gaasikatel, puitgaasikatel või mõni muu tahkekütusel toimiv katel.

Tänapäeval on järjest populaarsemad erinevad küttesoojuspumpade lahendused. Kui kliendil on suurem vaba maa-ala, tehakse valik enamasti maakütte kasuks. Kui krunt on väike või pole pinnas maaküttekollektori kasutamiseks sobilik, valitakse õhk-vesisoojuspumba lahendus.

Soojuspumpade vaieldamatult suurim eelis on nende kasutusmugavus ja vähene hooldusvajadus. Miinuspoolel aga suurem alginvesteering.

Finnlog majades on pea kõigis majades soojust salvestav kamin-ahi, mis toimib täiendava küttelahendusena. See võtab põhiküttelahenduselt oluliselt koormust väiksemaks ning võimaldab seeläbi väiksema võimsusega põhiküttesüsteemi. Tulemuseks on optimaalsemad küttekulud ning lisaväärtuseks hubaselt soe kodu.

Finnlog majade puhul on võimalik kasutada erinevaid innovaatilisi küttelahendusi nagu näiteks seinaküte või hoopis päikeseküte päikesepaneelidega, mis aitab toota sooja tarbevett.

Ka on täielik valmisolek kasutada Finnlog majade puhul edukalt nn. targa maja lahendusi, mis annavad täiendavat säästu ennekõike just kütte- ja ventilatsioonisüsteemide automatiseeritud juhtimisega.

Maja küttesüsteemi valik tuleks teha võimalikult varakult, et juba maja projekteerimise käigus saaks küttesüsteemi vajadustega täpselt arvestada. Põhjalik projekteerimine hoiab kokku kulusid ja tagab kvaliteetse ning töökindla küttelahenduse.

Hea mikrokliima saab majas alguse korralikust ja toimivast õhuvahetusest ehk ventilatsioonist. Palkmaja on naturaalne ja tervislik. See on kõigile teada. Kuid ebaselgus on ventilatsiooniga. Levinud müüt on see, et palkmaja ei vaja ventilatsiooni, kuna palkmaja „hingab“.

Tegelikult peetakse palkamaja „hingamise“ all silmas massiivse puitmaterjali võimet ümbritsevast keskkonnast niiskust siduda ja hiljem seda välja anda. See aitab mõnevõrra tasandada järske õhuniiskuse muutusi ja stabiliseerida õhuniiskust ruumides, kuid ei toimu õhuvahetust läbi palgi pinna selliselt, et seda saaks ventilatsiooniks nimetada.

Palkmajad on juhul, kui need on ehitatud kvaliteetselt, korralikult õhutihedad. Maja õhutihedust on vajalik ennekõike selleks, et maja oleks energiasäästlik ja ei oleks lekkekohti, kust soojus pääseks majast välja mõne prao või ebapiisava tihenduse tõttu.

Finnlogi palkmajade eeliseks on liimpuitpalk, mille puhul on vajumised seintes minimaalsed ning välisseinakonstruktsioonide õhupidavus on püsiv ka aastate pärast.

Ventilatsioonilahendused palkmajas ei erine teistest majadest. Palkmajades võimalik kasutada loomulikku ventilatsiooni ja sundventilatsiooni ning nende kombinatsioone.

Loomuliku ventilatsiooni (nimetatakse ka väljatõmbeventilatsiooniks) puhul tehakse värske õhu klapid välisseina. Õhurõhu erinevuste tõttu liigub väljast õhk ruumidesse ja niisketest ruumidest sundventilatsiooniga või näiteks küttekollete korstnate kaudu välja.

Loomuliku ventilatsiooni puhul kaasnevad sellega väiksemad hooldustööd, värske õhu klappide filtreid tuleb puhastada või vahetada aastas soovitavalt paar – kolm korda.

Samas ei ole loomuliku ventilatsiooni puhul õhuhulga kontrollitav reguleerimine üldjuhul võimalik ja seetõttu läheb ka rohkem soojust õhuvahetuse käigus majast välja. Võimalik kombineeritud lahendus on selline, et väljatõmbeventilatsiooni käigus majast väljamineva soojust kasutada osaliselt ära küttesüsteemi- või tarbevee soojendamiseks.

Sundventilatsiooni peamiseks eeliseks on see, et kogu õhuvahetus majas on täpselt kontrollitav ja seadistatav. Kaasaegsed sundventilatsiooniagregaadid on kõrge soojustagastusega ehk väljamineva sooja õhuga soojendatakse sissetulevat külma õhku suure kasuteguriga. Seetõttu võimaldab energiasäästlik ventilatsioonisüsteem hoida kokku maja kütteenergiat.

Sundventilatsiooni miinuseks on suurem hooldusvajadus torustike puhastamisel, filtrite vahetamisel ja ventilatsiooniseadme kontrollimisel ning sundventilatsioonilahenduse väljaehitamine on ka oluliselt kallim kui loomulikul ventilatsioonil.

Sundventilatsioon vajab ka väga head projekteerimist ja seda tuleks teha varakult maja projekteerimise faasis, et kõik vajalikud torud saaks mõistlikult paigaldatud ja oleks võimalik leida optimaalne lahendus.

Näiteks varakult ventilatsioonisüsteemi projekteerides saab paremini arvesse võtta lagede vajaliku kõrguse, et ventilatsioonitorud ära mahuksid.

Sundventilatsiooniga muutub majas mõnevõrra õhk kuivemaks ja võib vajada ka niisutussüsteemi, näiteks juhul, kui pere puhkuse ajal maja pikemaks ajaks tühjaks jääb ja söögitegemisega ja pesemisega kaasnevat niiskust ruumidesse ei jõua.

Õhu kvaliteet ruumides on väga oluline, sest see mõjutab meie tervist ja enesetunnet. Soovitav on oma maja ventilatsioonilahendusele varakult mõelda ja mitte jätta maja ventilatsioonilahenduse otsust tegemata!

Tselluvilla eeliseks teiste mineraalvillade (klaas- ja kiviivill) ees võib lugeda niiskust siduvat ja ka vabastavat võimet. See tähendab, et suvisel ehk niiskel perioodil imendub liigne niiskus ruumist konstruktsiooni seda kahjustamata ja talvisel, kuival kütteperioodil niiskus vabaneb tasakaalustades siseõhu kliimat loomulikul viisil ilma lisaseadmeteta.

Tänu niisugustele omadustele ei pea me soojustatud konstruktsioonis kasutama ehituskilet ega teisi niiskust mitteläbilaskvaid materjale. Nende asemel kasutame aurutõkkepaberit, mis annab kokkuvõttes majale parema sisekliima ning sobiva niiskustaseme.

Sellise hingava konstruktsiooni tõttu ei teki majas nn termose-efekti.

Kuna tselluvill on hästi poorne, siis on selle isolatsioonivõime ehk soojapidavusomadus väga hea.

Tselluvillas kasutatav antiseptiline aine booraks kaitseb seda võimalike kahjurite ja näriliste eest ning annab villale parema tulekindluse.

Üks tselluvilla pluss on veel selle paigaldamislihtsus ja kiirus, mis väljendub ka soodsamas hinnas. Pärast soojustamistöid teeme igale majale termograafilise uuringu ja õhutiheduskontrolli, millega kontrollime täiendvalt nende tööde kvaliteeti ja maja üldist soojapidavust.

Maailmas on peale tselluvilla kasutusel ka teisi looduslikul baasil põhinevaid soojustusmaterjale, näiteks kanepivill, puitkiudvill või roost tehtud soojustusmaterjal. Tselluvilla kasuks räägib teiste looduslike soojustusmaterjalidega võrreldes soodsam hind.

Finnlogi palkmaja siseviimistluses on võimalik kasutada mitmesuguseid konstruktsioonilisi elemente (vaheseinad, postid) ja pinnakattematerjale (puit, plaat, vineer, tapeet, värv).

Meie majade välisseinad on tehtud massiivsest palgist, siseseinad aga kergkonstruktsioonina. Sellega saavutame hoones omapärase ja vaheldusrikka siseilme. Omajagu oluline on ka kulupool: kuna palk on suhteliselt kallis materjal, siis annab kergkonstruktsioonidest siseseinte eelistamine kliendile märgatava kulude kokkuhoiu.

Palkseinte ning seina- ja laelaudiste katmiseks kasutatakse enamasti veepõhiseid värve, lakke, peitse või naturaalset õli.

Vaheseinu, mis enamasti on kipsplaadist või Fibo plokkidest, saab viimistleda mitmesuguste värvide, struktuurkrohvi ja loodusliku saviga. Võimalik on kasutada ka laias valikus looduslikke kive.

Palkmajade katus- ja vahelaed kaetakse enamasti laelaudade või kipsplaadiga, mida on võimalik värvimise või toonimisega interjööri sobitada. Põrandakatete puhul soovitame niiskes ruumis kasutada keraamilisi plaate ja ülejäänud põrandad katta puitparketi või põrandalauaga. Puitparketi eelis on tema tugevus ja mehaanilistele vigastustele vastupidavus, mistõttu on see elumajade puhul eelistatum.

Palkmaja välisviimistluses loovad majale ilme sokkel, palkseinad, aknad ja uksed koos liistudega ning tuulekastid ja katus. Nende elementide omavahelise harmoonia korral tekib tervik, mis annab meile aimu seal elavate inimeste heast maitsest.

Sokkel viimistletakse enamasti krohviga, mis on kaetud sobiva värvitooniga. Juhul kui on tegemist keldrikorruse või nõlvapealse kõrge soklikorrusega, kus kivipinna osakaal on suur, sobivad hästi ka looduskivid või muud soklikatted. Kui paigaldatava katte paksus on üle 1 cm, tuleb sokli kohale panna veeliist, et juhtida palkseintest üleulatuvalt soklilt liigne niiskus eemale.

Palkseinte, ukse- ja aknaliistude ning tuulekastide viimistlemiseks kasutatakse katvaid või läbikumavaid värve. Need omakorda jagunevad vee-, lahusti- ja õlipõhisteks. Välistingimustes peetakse vastupidavamaks tumedamaid katvaid lahustipõhiseid värve ja vähem vastupidavaks heledaid läbikumavaid toone. Finnlogi majade seinte värvimisel kasutatakse enamasti lahustipõhist piisava pigmendisisaldusega läbikumavat värvi. Tuulekastide otsalaudade ning akende ja uste liistude katmiseks soovitame kasutada katvaid värve, kuna sajuvee ja UV-kiirguse juurdepääs on nendele kõige suurem.

Kodu väljanägemist ilmestab oluliselt ka katusekate. Finnlog paigaldab majade katustele valdavalt katusekivi. Kivide kuju- ja värvivalik on tänapäeval väga lai ja sealt leiab igaüks kindlasti midagi endale sobivat. Alternatiivina on võimalik paigaldada plekk-katus, kärgkate või täiesti looduslik katusekate, nagu roog, sindel või laast, mis sobivad hästi maamajadele.

Korstnad võiks liigitada nende konstruktsioonilistest materjalidest lähtuvalt tellis- ja moodulkorstendeks. Moodulkorstnad jagunevad omakorda plokkmoodul- ja metallmoodulkorstendeks.

Telliskorsten

Telliskorstna oluliseks eeliseks, kuid vahel ka miinuseks võib osutuda tema suhteliselt raske kaal. Telliskorstna paigaldus on küll töömahukas, kuid tänu oma suurele massile salvestab ta olulise osa kamina või ahju kütmisel sutsulõõre läbivast soojusest. Nii ei lähe soojustsalvestava kaminaga küttes kuigipalju soojusenergiat kaduma. Samas võib olla telliskorstna suur mass ka takistus, seda eriti korstna rajamisel vanale vundamendile. Keskmine telliskorsten kaalub olenevalt lõõride suurusest ja arvust 1–2,5 tonni, seades alusvundamendile selged nõuded. Telliskorstna eelistena võib veel välja tuua pikaajalised traditsioonid ja laia valiku eri viimistlusega kive, mis teevad korstnast sisekujunduselemendi.

Eestis kasutatakse kõige enam Fibo ja Schiedeli moodulkorstnaid. Nende eelisteks telliskorstna ees on lühike paigaldusaeg, suur tulekindlus ja materjali kergus.

Plokkmoodulkorstende ehitusel kasutatakse suure tule- ja happekindlusega šamottlõõri, mille ümber asetub tulekindel kivivillast isolatsioon. Välimiseks kihiks on spetsiaalne korstnamoodul. Korstende valik on lai: alates ühelõõrilistest suitsukorstendest ning lõpetades kahelõõriliste korstende ja ventilatsioonilõõridega. Suurema tulekindluse tõttu võib moodulkorstna ja kandva puitkonstruktsiooni vahele jääda ainult 5 cm vahe, mis telliskorstna puhul peab olema 10 cm.

Metallmoodulkorstnad võimaldavad otstarbekamaid ruumilahendusi ja katustel keerulisemaid läbiviike. Metallmoodulkorstent on võimalik paigaldada otse kerise või kamina pealt, hoides sellega nii elutoas kui ka saunas märkimisväärselt ruumi kokku. Roostevabast metallist elemendid koosnevad 0,5 mm välisest ja 1,5 mm sisemisest kihist. Kahe metallkihi vahele on paigaldatud 60 või 100 mm paksune tuletõkkevill. 60 mm vill sobib kaminate kütmise korral, kui temperatuur ei tõuse korstnas üle 350 °C. 100 mm villakihti tuleks aga kasutada keriste puhul, sest nende kütmisel võib temperatuur kerkida üle 350 °C.

Nüüdisaja palkmajas on ka elektrisüsteem lahendatud tänapäevaselt. Hästi läbimõeldud elektriprojekt ja projekteeritud süsteemi asjatundlik paigaldus muudab hoone kasutamise mugavaks ning säilitab ja rõhutab ehitise isikupära.

Koos usaldusväärsete alltöövõtjatega projekteerime ise ka oma hoonete elektrivarustuse ja hoonesisesed elektripaigaldised. Finnlogi loodav elektriprojekt hõlmab:

Vormistame ise ka elektrisüsteemi kasutuseks vajamineva dokumentatsiooni ja korraldame lahenduse väljaehitamise.

Enne elektripaigaldiste kasutusse andmist kutsume objektile spetsialisti, kes teeb mõõdistustööd ja range tehnilise kontrolli, et veenduda elektripaigaldiste täielikus ohutuses.

Nüüdisaegse palkmaja puhul ei kasutata kaablite paigaldusel pinnapealset installatsiooni. Kogu kaabeldus on peidetud seinte, lagede ja põrandate konstruktsioonidesse. Pistikupesade toitekaablid veetakse põranda alt ja tuuakse seinas asuvast kanalist projektis määratud kohas seina pinnale. Võimaliku kahjustuse vältimiseks paigaldatakse põrandaalused kaablid plasttorudesse.

Kaablite paigaldamisel on oluline arvestada palgi mõningat mahukahanemist, muidu võib liiga pingule tõmmatud kaabel puruneda. Lülitid ja ka valdava osa pistikupesadest paigutame mittevajuvatesse vaheseintesse. Valgustite puhul üritame vähem kasutada pinna sisse süvistatavaid halogeenlampe, kuivõrd nende töötemperatuur on kõrge. Kui klient siiski soovib süvistatavaid halogeenlampe, paigaldame neile valgustitele kuumakindlad ümbrised.