MENÜÜ
Üldjuhul loetakse ühe maja elueaks umbes 50 kuni 100 aastat. See on pikk aeg. Kui nüüd mõelda selle peale, et maja on vaja kütta, tarbevett soojendada ja muid tehnosüsteeme töös hoida, tekib kiiresti arusaamine, et need kulud maja eluea peale arvestatuna on suured. Näiteks 50 aasta peale on sageli vanemate majade küttekulu umbes pool maja hinnast või isegi rohkem.
Kuna energiahinnad järjest kasvavad, siis järjest olulisem on pöörata tähelepanu energia kokkuhoiule läbi maja energiavajaduse vähendamise.
Riigi tasemel võeti jaanuaris 2013 vastu määrus „Energiatõhususe miinimumnõuded“, millega kehtestati hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Need karmimad nõuded kehtivad uutele või olulisel määral rekonstrueeritavatele hoonetele.
Milles täpsemalt need nõuded seisnevad?
Energiatõhususe miinimumnõuded kajastatakse hoonete summaarse energiakasutuse piirmäärade ning muude erinevate nõuete kaudu. Üheks olulisemaks näitajaks on energiatõhususarv, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel.
Väikeelamute puhul ei tohi ehitatava hoone energiatõhususarv ületada piirväärtust 160 kWh/(m2 a) ja oluliselt rekonstrueeritava hoonete puhul piirväärtust 210 kWh/(m2 a). Erandiks on 180 mm läbimõõduga soojustamata palkmajad, mille puhul lubatakse piirväärtusi rakendada koefitsiendiga 1,1.
Täiendavalt on võimalikult lihtsustatult energiatõhususarvu piirväärtusi tõendada väikeelamute puhul sõltuvalt maja küttesüsteemi ja tarbevee soojendamise energiaallikaga. Näiteks on eelistatud maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump. Ka siin erandiks 180 mm läbimõõduga soojustamata palk, mille puhul lubatakse hoone välispiirde summaarset soojuserikadu köetava pinna ruutmeetri kohta rakendada koefitsiendiga 1,2.
Need erisused palkmaja puhul on välja töötatud koostöös palkmajasid tarnivate firmadega.
Samuti kajastatakse konkreetsed nõuded hoonete ventilatsioonis välisõhu vooluhulgale, ruumitemperatuurile, välispiiretele õhupidavusele ja soojusläbivusele ning veel mitmetele muudele nõuetele.
Kokkuvõttes
Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse vastavate energiaarvutuste või lihtsustatud tõendamiskohustuse kaudu ning see töö tehakse uute hoonete puhul projekteerimise etapi lõpus. Nõuete täitmist kontrollitakse ehitusloa taotlemisel.
Need nõuded aitavad kokkuvõttes muuta uued ehitatavad hooned energiasäästlikemaks, kuid samal ajal säilitada sobiliku sisekliima. Finnlog majad vastavad energiatõhususe miinimumnõuetele.