Sisekujundaja kaasamise ajastamine

Kui hoone välisilme kujundab arhitekt kooskõlas olemasoleva keskkonna, esitatud ehituslike ning arhitektuursete nõutega, siis sisekujundus jääb tihtipeale koduomaniku enda otsustada-lahendada ning sisearhitekti pärusmaaks arvatakse rohkem avalike funktsioonidega ruumide disainimine. Enamasti inimestele meeldib kodukujundusega tegeleda ning seda tehakse suure pühendumuse ja entusiasmiga. Nendel juhtudel, kui soovitakse kodurajamise protsessi kaasata ka sisearhitekt on soovitatav arvestada järgnevaga.

Sisekujundaja ei tegele pelgalt mööblipaigutuse, kardinakanga, sobivate värvitoonide, põrandakatete ning tapeetide valikuga. Sisearhitektuuri projektiga määratakse täpselt ära sanitaartehnika paiknemine ning tüübid ja tehakse detailsed köögimööbli joonised. Samuti on sisearhitektuuri projekti lahutamatu osa valgustus ning seinapistikute ja lülitite asukohad. Vajadusel koostatakse täpsed joonised sisetreppide ning erinevate statsionaarsete ruumikujunduselementide ning eritellimusel valmistatava mööbli kohta.

Valdav osa ülalmainitust on otseselt seotud hoone tehnosüsteemidega ning kindlasti peaks neid osi puudutav kontseptsioon suures piires paigas olema enne elektri-, vee- ning kanalisatsiooniprojektidega alustamist. Sobivaim aeg sisekujundajat kaasata on siis, kui arhitektil on elamust esimene tellija rahulolu pälviv eskiis valmis. Arhitekti ning sisekujundaja koostööna valmiv hoone arhitektuurne eelprojekt oleks aluseks edasisele projekteerimisele. Selliselt toimides välistatakse asjatute projektimuudatuste tegemine, mida võib ette tulla juhul, kui tellija pöördub sisekujundaja poole juba valmis arhitektuurse projektiga. Veelgi hiljem sisekujundajat kaasates tuleb arvestada juba sellega, et muudatusi tuleb hakata tegema ka hoone tehnosüsteemide projektides, mis omakorda toob tellijale kaasa täiendava aja- ning rahakulu. Võib selguda, et muudatuste tegemiseks on lootusetult hilja ning hea idee jääbki teostamata.

Sisearhitektil on alati parim ülevaade turul liikuvatest tootesarjadest ning need valitakse vastavalt läbivale stiilile ning arvestades täpsemalt tellija soovide ning võimalustega kui seda tehakse arhitektuurse projekteerimise käigus.

Eesti ajakirjanduses on külluses näiteid maitsekatest ja leidlikest interjööridest, mille taga seisavad koduomanike vahvad ideed. Sisekujundaja kaasamine pole elumaja valmimise seisukohalt tingimata vajalik, kuid siiski soojalt soovitatav, eriti kui puudub selge nägemus terviklikust lõpptulemusest.