fbpx

Maja ehitamisega seotud asjaajamised – Etapp 3: Maja projekt

Kvaliteetse ja läbimõeldud kodumaja ehitamiseks on vajalik kvaliteetne ehitusprojekt. Projekt on alusdokument, millel kogu ehitus baseerub ning selle olulisus saab tavaliselt järk-järgult ehitusprotsessis ka igale tellijale selgeks. Projekti kvaliteedist sõltub olulisel määral iga ehitatava hoone kvaliteet ning ka ehitustööde maksumus.

Projekteerimistingimused

Esimeseks tegevuseks on taotleda kohalikust omavalitsusest krundile projekteerimistingimused. Enne projekteerimistingimuste väljastamist soovivad omavalitsused sageli näha krundile plaanitava maja plaani ja vaateid või visiooni ning maja võimalikku soovitud asetust krundil, seega on hea, kui need  teemad on selleks ajaks läbi mõeldud ja maja esmase eskiislahenduse kujul olemas.

Projekteerimistingimustega seab kohalik omavalitsus konkreetse krundi ehitustegevusele teatud piiravad tingimused nagu näiteks: ehitusala krundil, hoonete arv, täisehitamise protsent, hoone maksimaalne kõrgus ja näiteks ka fassaadis kasutavava põhimaterjali.

Projekteerimistingimuste alusel saab alustada maja projekteerimisega ning projekti koostamisega.

Maja projekt

Maja projekteerimisfaasi tuleks alustada “projekteerimise lähteülesande” koostamisega. See lohisev sõnapaar ei tähenda mitte midagi muud, kui nimekirja kõigist soovidest ja valikutest, mis oma majas puhul näha soovitakse. Näiteks pannakse projekteerimise lähteülesandesse kirja, majja plaanitavate ruumide nimekiri, nende suurused, nende võimalik paiknemine erinevatel korrustel, materjalivalikud, funktsionaalsuse soovid ja palju muud.

Maja projektini jõudmise lahendusena on tänasel päeval levinud peamiselt kaks võimalust: tüüpprojekt ja individuaalprojekt. Lähteülesande koostamine tuleb kasuks mõlema valiku puhul, kuid suurem kasu on lähteülesandest kindlasti individuaalprojekti puhul.

Tüüpprojekt

Tüüpprojekti eeliseks on võimalus kohe tutvuda läbimõeldud ruumiplaani ja maja välisilmega ning seeläbi valida enda vajadustele kõige paremini haakuva projekti. Lisaks on sageli ka levinumate tüüpprojektiga majade puhul võimalus nendega reaalsuses tutvuda, kasvõi selleks et paremini tajuda hoone väliseid gabariite. Kuigi arusaadavatel põhjustel keegi väga sageli võõraid oma kodu uudistama ei lase siis krundist mööda sõites või jalutades on maja iseloom ka tänavalt nähtav.

Enamikel majatootjatel on hulgaliselt tüüpprojekte ja nende variatsioone, mis nõuab enamasti majahuvilisel suuremat tööd, et enda jaoks sobilik projekt paljude seast üles leida. Tüüpprojektiga maja puhul ei pea kartma, et midagi projektis muuta ei saaks, enamasti on väiksemad ja keskmised muudatused alati võimalikud, mis veelgi mitmekesistavad tüüpprojekti valiku võimalusi.

Individuaalprojekt

Individuaalprojekti puhul on põhieesmärk luua oma kodu väga täpselt enda ja pere vajaduste järgi. See on nagu rätsepaülikonna tellimine, tuleb teada millise stiiliga, millise materjaliga ja millise funktsionaalsusega ülikonda on vaja. Maja projekteerimise puhul tuleb rätsepa asemel kaasata arhitekt. Arhitekt koondab enda kätte tellijalt saadud esmase projekteerimise lähteülesande ja lisab sinna tellijaga kohtumistel kogutud infokillud ning loob selle alusel esmase visiooni.

Individuaalprojektiga hoone projekteerimine on pikk protsess, mis kasvab, areneb ja kujuneb järk-järgult läbi erinevate versioonide ning mis lõpuks vormub detailselt läbimõelduks ning unikaalseks